Kümme aasta teo nominenti ootab poolehoidjate hääli

Eelmisel aasta teo konkursil kogus enim hääli Imavere sotsiaalmaja ehitus. Tekstiilikunstniku Mari Vaaderpalli gobelääni «Igatsus Ilumäe otsast» annab Imavere valla sotsiaalnõunikule Ada Nõmmkülale Järvamaa omavalitsuste liidu juht Aivo Prüssel. Foto: Andrus Eesmaa / Järva Teataja

Kümnes Järvamaa aasta teo hääletus saab hoo sisse, sest selgunud on nominendid, kes läbisid valikusõela. Nüüd ootavad Järvamaa omavalitsuste liit ja Järva Teataja rahva arvamust, kes neist vääriks tiitlit ja ühtlasi auhinda, Türilt pärit käsitöömeister Liis Pihliku vaipa.
Hääletada saavad kõik, kuid igal valijal on vaid üks hääl. Arvesse lähevad hääled, mille puhul on teada inimese ees- ja perekonnanimi ning elukoht või telefoninumber. Viimane pole küll nii oluline Facebooki lehel oma arvamuse avaldamisel, sest siis on inimene nagunii tuvastatav.
Valikut teha on mitu võimalust. Võib lõigata ajalehest välja kupongi ning tuua või postitada see Järva Teataja toimetusse (Väike-Aia 5, Paide).
Veel võib anda oma valikust teada e-kirjaga aadressil: [e-mail] või Järva infoportaali leheküljel. Ja kui hääletajale pole oluline olla anonüümne, võib ka eelistusest lihtsalt teada anda Järva Teataja või Järvamaa – Eesti Südamaa Facebooki lehel vastava postituse all.
Kõigi aasta teo valijate vahel loosib Järva Teataja välja kolm kuutellimust ja meeneid.
Oma lemmikut valida on aega 22. jaanuarini. Järvamaa aasta tegu selgub 25. jaanuaril Imaveres Eesti piimandusmuuseumis.

NOMINENDID
Järvamaa haigla õendusabi keskus
Septembris avati kauaoodatud Järvamaa haigla õendusabi keskus, kus on 24 voodikohta, saun, personaliruumid, liikumisravikabinet ning ka külmkamber ja leinatuba.
Uue hoone valmimine on loonud nüüdisaegsed töötingimused personalile ja suurepärase keskkonna patsientidele.
Keskust rahastas Euroopa regionaalarengu fond 1 159 243 ja AS Järvamaa haigla 1 172 049 euroga. Keskuse valmimist toetab aastatel 2012– 2021 Järvamaa 11 omavalitsust.

Paide kultuurikeskuse värskenduskuur
Paide kultuurikeskuse valmimisest möödus tänavu 25 aastat, 28. detsembril oli sel puhul ball, mille külastajad said imetleda värskenduskuuri läbinud publikuruume.
Majas on remonditud väike saal ja jalutuskoridorid, suures saalis on vahetatud vaipkate ja uuendatud toole.
Nii nagu 25 aastat tagasi aitas maja valmimisele kaasa kogukond, panustasid ka seekord kultuurimaja remonti paljud linlased ja ettevõtjad. Kultuurikeskuse direktori Ülle Mülleri ütlust mööda on tekkinud toetajatest tooliklubi, millel on praegu 119 liiget.

Järvamaa toidupank
Septembris allkirjastasid Eesti toidupanga tegevjuht Piet Boerefijn ning MTÜ Süda-Eesti Sotsiaalkeskuse (SESOK) juhatuse liige Tiina Larven koostöölepingu, millega loodi Järvamaa toidupank. Abivajajaid saab aidata nii raha kui toiduainetega.
Järvamaa toidupank on aidanud juba kümneid peresid üle ja korraldanud edukalt kogumiskampaaniaid.

Aravete ja Oisu biogaasijaam
Juunis avatud Aravete biogaasijaam, mille rajamiseks asutasid Aravete Agro ja energiaettevõte Baltic Biogas neli aastat tagasi ühisfirma, on Eestis esimene omasugune.
Seda nii oma võimsuse, tooraine – lehmasõnnikut ei kasutanud Eestis veel ükski biogaasijaam – kui ka selle poolest, et ettevõte ei kasuta biogaasi üksnes enda tarbeks, vaid toodab sellest elektrit ja kütab üle jääva soojusega asula kortermaju.
Oisu biogaasijaama ehitustööd on samuti lõppenud. Biogaasijaam hakkab aastas tarbima ligi 125 000 tonni läga ja sõnnikut, mis kogutakse kokku Estonia lautadest, suures osas kõrval asuvast Kõrtsi suurfarmist.

Järvamaa kutsehariduskeskuse uued hooned ja klassid
Järvamaa kutsehariduskeskusest on aasta jooksul mitmel korral olnud põhjust Järva Teatajas kirjutada. Mai algul avas kutsehariduskeskus Säreveres 2,4 miljonit eurot maksnud ehitusmaja, kus hakkavad õppima ehitajad, teede-ehitajad, restauraatorid ja liikurmasinate juhid.
Paide õppekoht võttis kasutusele uue hoone, kus asub ühiselamu ja söökla-õppeköök. Septembris uksed avanud söökla sisustus ei jää alla isegi Eesti tipprestoranidele.
Säreveres on soojustatud võimla, söökla, õpilaskodu, Paides võimla. Säreveres kolisid õpilased renoveeritud ühiselamusse.
Lisaks sellele on koostöös ettevõtjatega sisustatud õppeklasse. Kool pole veel kaugeltki valmis, sest pooleli on mitu projekti.

««Vana Kannel» X Paide ja Anna regilaulud»
Koostajad, Anna kihelkonnast Nurmsi külast Pritsu talust pärit rahvaluuleteadlane Ottilie Kõiva ja Eesti rahvaluule arhiivi teadur Janika Oras tutvustavad 654-leheküljelises teoses Anna ja Paide kihelkonna ajalugu, regilaulude keele murdelisust, regilaulude kogumist Paide ja Anna kihelkonnas. Samuti Paide ja Anna kihelkonna regilaule ja laulikuid ning regiviise.
Teos sisaldab 1018 regulaulu 439 tüübist, lisaks vähesel määral viise, mida on registri järgi kogutud 126 laulikult. «Mitte just iga päev ei ilmu nii mahukat ühe valdkonna raamatut, mille kaante vahel on kõik, mis 150 aastat on kogutud Anna ja Paide kihelkonna kohta – ja see on imetlusväärne,» on öelnud Eesti rahvaluule arhiivi direktor Risto Järv.

Koeru keskkooli «TV 10 olümpiastardi» esikoht
Koeru keskkooli võistkond lõpetas võistlussarja «TV 10 olümpiastarti» 41. hooaja (2011/12) väikeste koolide rühmas esikohaga.
Koeru keskkool on kooli kehalise kasvatuse õpetaja Toomas Aani eestvedamisel sarjas kaasa teinud ning häid tulemusi näidanud aastaid. Viimastel aastatel on tema spordihuviliste seas ka üle Eesti silma paistnud õed Johanna ja Lishanna Ilves.
Vähem tähtis pole ka sarja võiduga kaasnenud 900 eurot spordivarustust muretseda.

Avatud talude päev
Suvel aset leidnud Lõuna-Järvamaa koostöökogu ja Järva Arengu Partnerite koostööprojekt, avatud talude päev Järvamaal hõlmas kümmet Järvamaa ja üht Harjumaa talu, lisaks Seidla tuulikut, Kalamatsi meiereid ja A. H. Tammsaare muuseumi mail asuvat Tammsaare-Lõuna talu. «Idee on pärit Ahvenamaalt, kus avatud talude päeval käis tohutult rahvast. Mõtlesime, et ka Järvamaa on põllumajanduspiirkond ja miks mitte seda samamoodi tutvustada,» selgitas Lõuna-Järvamaa koostöökogu tegevjuht Ülle Leesmaa suvel Järva Teatajale.

Konesko tuulegeneraatorid
Tänavu 20. tegevusaastat tähistanud Konesko on panustanud innovatsiooni ja toonud turule kodumajapidamistele mõeldud tuulegeneraatorid, mille väljatöötamist alustati 2008. aastal. «Oli aasta, kus tööjõudu hakkas üle jääma, ja et inimesi mitte töölt vabastada, püüdsime midagi uut pakkuda,» selgitas suvel Järva Teatajale Konesko juht Mart-Järvo Hirtentreu. Järgmise aasta tuulegeneraatorite müügiplaani teeb Hirtentreu hinnangul ehk kergemaks 1. jaanuarist avanev elektriturg.

Järvamaa päevad Ülemiste keskuses
Oktoobris olid Tallinnas Ülemiste keskuses Järvamaa päevad, kus Kesk-Eesti talunikud, äri- ja turismifirmad müüsid oma tooteid ning tutvustasid vaba aja veetmise võimalusi Kesk-Eestis.
Peale atraktiivse kaubavaliku esinesid kahel päeval Ülemiste keskuse lavadel Järvamaa ansamblid, orkestrid, lauljad ja tantsijad.
Projekti korraldas Leaderi tegevusgrupp Järva Arengu Partnerid koos Lõuna-Järvamaa koostöökoguga.