Kaks mõisat valiti Eesti arhitektuuri kuldvarasse

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Laupa põhikool
Laupa põhikool Foto: Andrus Eesmaa

Lõppenud aasta viimastel päevadel ilmus kirjastusel Varrak sarjas «101 Eesti ….» üheteistkümnes raamat, mis seekord koondab Eesti arhitektuuri kuldvara.

Valiku koostajaks on Eesti Arhitektuurimuuseumi rajaja, sadu arhitektuuri ja linnaplaneerimist käsitlenud artikleid ning üle kümne arhitektuuriraamatu avaldanud kunstiteadlane, filosoofiadoktor Karin Hallas–Murula.

Vaid kahel hoonel Järvamaal on au olla valitud 101 Eesti kauneima arhitektuuripärli hulka: nendeks on Laupa ja Roosna–Alliku mõisahäärberid.

«Värskelt restaureeritud Laupa on praeguste Eesti mõisakoolide pärl,» kirjeldab Hallas–Murula 1913. aastal valminud neobarokset baltisaksa mõisakultuuri üht juveeli. Ning jagab oma ülevaates tunnustust ka 2010. aastal Laupa mõisas lõppenud restaureerimistööde lahendustele.

Roosna–Alliku mõisahäärberit kiidab Hallas–Murula kui baroki kaunist näidet, mis täiuslikult sulandub ümbritsevasse parki. Hoone erilisteks pärliteks nimetab ta treppe ning rikkaliku stukkdekoori ja ornamentidega kaunistatud teise korruse saale. (JT)

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles