1980ndatel Paide MEKi juhatades tuli aeg-ajalt minu jutule mõni kohalik kompartei boss ja soovitas ühele või teisele inimesele korter eraldada.
Astu parteisse, anname korteri!
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ettevõttel oli Paides toona 700 korterit. Kui küsisin põhjust, kõlas vastuseks, inimene on valmis astuma parteisse ja tal on vaja kõigi mugavustega eluaset.
Lugedes Koeru uue vallavanema otsingutest, tuli see lugu mulle meelde. Aeg on teine, parteid ja inimesed teised, aga liistud samad.
Koeru tulevane vallavanem võib olla isegi tubli ja hakkaja inimene, kuid temast tuleb esimeses järjekorras vormida parteilane, sedapuhku IRLi liige.
Maal nõuab toimetulek üksteisele toetumist ja tugevat kogukonnavaimu. Kui aastasadu laastasid maarahva arvukust haigused ja sõjad, siis tänapäeval võtab maalt inimesi linnastumine või parema elu jälgedes välismaale lahkumine.
Koos inimestega kaovad maalt koolid, postkontorid, kauplused, ettevõtlus.
Tihti on räägitud, et vallavalitsus on ühes või teises omavalitsuses suurim, mõnel pool koguni ainus tööandja.
Ent kui valla käekäiku ei määra enam kohalik kogukond, vaid uut juhti käib määramas riigikogu liige või koguni minister, siis saab leiva lauale see, kes on parteile kuulekas ja ustav.
Koeru näitega annab IRL maarahvale üsna äraspidise regionaalpoliitilise signaali: parteipilet aitab ellu jääda.
Arvan, et elukutseliste poliitikute jõuline erakonnakeskne lähenemine peletab maalt asjalikke ettevõtlikke inimesi, kellele ei meeldi partorgi taktikepi järgi tegutseda.
Samas näevad vähem võimekad inimesed parteis redelit haljamale oksale saamiseks. Kahjuks maaelu tervikuna see edasi ei vii.
Arvo Sarapuu
Järva maavanem 1989-1997