Ilu nõuab ohvreid

Jumestuskunstnik Mari Kirss on ilu-ja hooldustoodete keemiliste koostisainete ohtudest teadlik, mistõttu kasutab ta Paide avatud noortekeskuses ilupäeva raames end jumestada lasknud Rebecca Künnapuul vaid sajaprotsendiliselt looduslikke tooteid. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Suurbritannias tehtud uuringu järgi kasutavad naised 13 ilutoodet päevas, neist enamik sisaldab vähemalt 20 kemikaali või lisaainet, millel on nahale või kehale kahjustav toime.

Meigitarbed, parfüüm, losjoonid, ripsmetušš ja paljud teised ilutooted sisaldavad aineid, mis põhjustavad paljudel naistel terviseprobleeme.

Kosmeetikafirma uuringust selgus ka, et iga naine paneb oma näole päevas keskmiselt 515 keemilist ühendit.

Ka kahjulikke keemilisi ühendeid sisaldavad tooteid võivad ettevõtted reklaamida kui looduslikke, mineraale sisaldavaid või orgaanilisi.

Kuigi Eesti seadus kohustab tootega kaasa andma emakeelse koostisloet­elu, pole paljudelt ilutoodetelt seda võimalik leida. On vaid kasutusjuhised ja hoiatused kõrvaltoimete eest.

Millised on need keemilised ühendid, mille puhul on parem karta kui kahetseda?

Šampoon

Keskmine kemikaalide arv: 15

Kõige ohtlikumad: naatriumlaureet-sulfaat, metülisotiasoliin.

Võimalikud kõrvaltoimed: silmaärritused ja kahjustused, suuhaavandid, loote neuroloogilised kahjustused, depressioon, vaevaline hingamine, kõhulahtisus, nahaärritus ja kõõm, Alzheimeri tõbi.

Kuigi ametlikes nimekirjades on naatriumlaureet-sulfaat ja naatriumlaurüül-sulfaat kui vähki tekitavad ained loomadel ja inimestel, leiab selle 90protsendise tõenäosusega ilu- ja hooldustoodetest, mis vahutavad.

Sama aine on kasutusel näiteks autopesus, garaažipõranda ja mootorite puhastuvahendeis. Hooldustoodetest leidub seda vahtu tekitava ainena hambapastades, vannigeelides, vannivahtudes ja rasvaeemaldusvahendites.

Metülisotiasoliin on šampoonides väga levinud. Seda ainet leidub paljudes juhtivate kaubamärkide all turustatavates šampoonides.

Juukselakk

Keskmine kemikaalide arv: 11.

Kõige ohtlikumad: ftalaadid.

Võimalikud kõrvaltoimed: allergiad, hormonaalsed häired, silma-, nina- ja kurguärritus, muutused raku struktuuris.

Deodorant

Keskmine kemikaalide arv: 32.

Kõige ohtlikumad: alumiinium tsirkoonium, propüleenglükool, parabeenid.

Võimalikud kõrvaltoimed: kehaosa ärritus, hormonaalsed kõrvalekalded, silma- ja nahaärritused, peavalu, pearinglus, hingamisteede probleemid.

Propüleenglükool on tööstuslik anti­friis ja seda leidub rohkelt pidurivedelikus. Koos butüleenglükooliga on nad nii mürgised, et nende matmisel tuleb kasutada spetsiaalseid kindaid, kaitseriietust ja maski. Nahakontakti korral satuvad kahjustusohtu aju, maks ja neerud.

Leiab sageli kasutust ka hambapastades paksendajana, sest aine lahustab rasva ja rasu.

Parfüüm

Keskmine kemikaalide arv: 250.

Kõige ohtlikumad: formaaldehüüdid, tolueen.

Võimalikud kõrvaltoimed: spermakahjustus, vähi tekke oht, kopsuärritus, hormonaalhäired, silma-ja nahaärritused, peavalu, pearinglus, hingamisteede probleemid, suu-ja kõriärritused, uimasus, neerukahjustuse oht, liigesevalu, depressioon, valu rinnus, kõrvainfektsioonid, krooniline väsimus, unetus.

Formaaldehüüd on teada-tuntud kantserogeen, mis põhjustab küünte kollasust, kuid teda leidub paljudes parfüümides, küünelakkides, deodorantides, vedelseepides ja isepruunistavates kreemides. Formaaldehüüde päästavad valla säilitusained (kvaternium-15, DMDM hüdantoiin, imidasolidinüül uurea ja diasolidinüül uurea I).

Tolueen (või metüülbenseen) on lahusti värvide, liimide, lakkide ja desinfektsioonivahendite jaoks, kuid sedagi leiab küünelakkidest.

Korduvalt on tõestust leidnud seosed iseeneslike abortidega, maksa ja närvisüsteemi kahjustuste, nahareaktsioonidega.

Ripsmetušš

Keskmine kemikaalide arv: 30.

Kõige ohtlikumad: metüülparabeen, timerosaal.

Võimalikud kõrvaltoimed: silmaärritus ja -kahjustused, lööve, nahaärritus, hormonaalsed kõrvalekalded.

Timerosaal (arüül-elavhõbeda ühend) on paljudes ripsmetuššides sisalduv säilitusaine, mis on saadud elavhõbedast. Silma sattudes võib põhjustada ajukahjustust.

Lauvärvid

Keskmine kemikaalide arv: 26.

Kõige ohtlikumad: ftalaadid.

Võimalikud kõrvaltoimed: seos vähi tekke ja viljatusega, hormonaalhäired ja organite kahjustused.

Dietüül-ftalaat on paljunemisvõimeline mürk, mis tekitab lastel arengupeetust. Kahjuks ei kajastu ftalaadid alati ka toote koostises, kuigi paljud tootjad selle ühendi eri vorme kasutavad.

Sageli viitavad parfüümide, juukselakkide ja deodorantide tootjad neile kui lõhnaainetele.

Ftalaadid vähendavad sperma kogust ning põhjustavad varast rindade arengut nii tüdrukutel kui ka poistel.

Põsepuna

Keskmine kemikaalide arv: 16

Kõige ohtlikumad: parabeenid.

Võimalikud kõrvaltoimed: lööve, nahaärritus, hormonaalsed kõrvalekalded.

Parabeene kasutavad tootjad säilitus­ainena. Kahjuks pole neid alati tooteinfosse märgitud. Meestel võivad parabeenid põhjustada steriilsust ja lastel varajast puberteeti. Parabeene on leitud ka rinnavähi kasvajatest.

Parabeenid jäljendavad östrogeeni käitumist ja võivad inimorganismile väga kahjulikku mõju avaldada. Tundliku nahaga inimestel võivad need koostisained põhjustada tugevat ärritust.

Parabeene leidub kosmeetikatoodetes, imikute puhastuslappides, kreemides ja šampoonides.

Puuderkreem

Keskmine kemikaalide arv: 24

Kõige ohtlikum: polümetüül–meta­krülaat

Võimalikud kõrvaltoimed: immuunsüsteemi häired, allergiad, seosed vähiga.

Polümetüül-metakrülaat on tööstuses tuntud kui vedelplast, mida kasutada rõdude, parklate, treppide, tribüünide hüdroisoleeriva kattekihina.

Huulepulk

Keskmine kemikaalide arv: 33

Kõige ohtlikumad: petrokemikaalid, polümetüül-metakrülaat

Võimalikud kõrvaltoimed: allergiad, seos vähiga.

Petrokemikaalid ehk naftast töödeldud ained, nt vaseliin, häirivad rakkude ainevahetust, suurendades riski haigestuda vähkkasvajatesse.

Küünelakk

Keskmine kemikaalide arv: 31

Kõige ohtlikumad: ftalaadid, DBP.

Kõrvaltoimed: hormonaalhäired, viljatus, seos vähiga ja imikute arengupeetus.

DBP on Euroopas keelatud, sest on tõestatud selle seosed sünnidefektidega.

Isepruunistajad ja päikesekaitsekreemid

Keskmine kemikaalide arv: 22.

Kõige ohtlikumad: parabeenid, nanoosakesed.

Võimalikud kõrvaltoimed: nahaärritused, lööve, dermatiit, allergiad, hormonaalhäired, rinnavähk.

Nanoosakesed, nanomaterjalid ja nanotehnoloogia leiavad tavaliselt kasutust päikesekaitsekreemides. Nanoosakesed nii väiksed, et pääsevad läbi ka rakuseinte mõjutades organite kudesid. Nanomaterjalide kasutamise kohta kosmeetikas käivad täiendavad uuringud.

Ihupiim

Keskmine kemikaalide arv: 32

Kõige ohtlikumad: parabeenid, SLS.

Võimalikud kõrvaltoimed: lööve, nahaärritus, hormonaalsed ja immuunsussüsteemi häired, iseeneslikud abordid, loote väärarengud, seosed vähiga, mõju närvisüsteemile.

Ihupiimad, emulsioonid jms sisaldavad sageli ka dioksiine, mis koostise nimistus ei kajastugi. Need on peidetud näiteks triklosaani või muu säärase nime alla.

SLS (naatriumdodetsülaat) leiab kliinilistes nahauuringutes kasutust kui nahaärritaja. Aine söövitab nahka, muutes selle karedaks ja ebatasaseks. Triklosaanile lisatuna võib püsida nahal tunde, kahjustades naha kaitsebarjääri.

Triklosaan on paljudes riikides registreeritud pestitsiidina ja inimeste puhul on tegemist kantserogeeniga. Antibakteriaalsetes toodetes pakub see «tõhusat kaitset 12 kuni 24 tunniks».

Allikad:

www.naturalnews.com

www.healthcare.com

www.totalbeauty.com

www.beebionline.ee

KOMMENTAAR

Mari Kirss

jumestuskunstnik

Mul on heameel, et nüüd lõpuks on kosmeetikas sisalduvatest kahjulikest ainetest hakatud rohkem rääkima.

Mina hakkasin kosmeetikatoodete koostist lähemalt uurima kolm aastat tagasi, kui jumestusega põhjalikumalt tegelema hakkasin. Enne seda ei olnud jumestusvahendite või ilutoodete sisaldus mulle oluline, sest uskusin, et kui on kosmeetika, siis see on näol ja kehal kasutamiseks ohutu.

Nüüd kasutan endal ja oma klientidel ainult puhast mineraalkosmeetikat, näiteks puudril on vaid neli koostisainet ja need kõik on looduslikud.

Praegu kasutavad väga paljud tootjad reklaamivõtet, et sisaldab looduslikke aineid või mineraale, aga julge võib olla siis, kui peal on kiri «100 protsenti looduslik».

Ka šampoonide ja kreemide puhul ajan näpuga järge, kontrollides nende sisaldust. Selles valdkonnas on küll poest raskem looduslikke tooteid leida, kuid mitte võimatu.

Saamaks teada, kui ohutud kodus sisalduvad tooted on, tuleb need ette võtta ja koostisained ükshaaval internetist üles otsida.