On asju, milles ei eksita

Kristo Kivisoo
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Algur Kaerma
Algur Kaerma Foto: Andrus Eesmaa / Järva Teataja

Algur Kaerma
EELK Paide Püha Risti koguduse õpetaja


«Ja Jeesus tuli pühakotta ja ajas välja kõik, kes pühakojas müüsid ja ostsid, ning lükkas kummuli rahavahetajate lauad ja tuvimüüjate pingid.
Ja ta ütles neile: «Kirjutatud on: Minu koda hüütagu palvekojaks, aga teie teete selle röövlikoopaks!» Pühakojas astus ta juurde pimedaid ja jalutuid ning ta tegi nad terveks.

Kui ülempreestrid ja kirjatundjad nägid imesid, mida Jeesus tegi, ning poisse, kes pühakojas hüüdsid: «Hoosanna Taaveti Pojale!», siis nende meel läks pahaseks ja nad ütlesid talle: «Kas sa kuuled, mida nad ütlevad?» Jeesus ütles neile: «Kuulen küll! Kas te pole kunagi lugenud: Sa oled valmistanud kiitust väetite laste ja imikute suust?» Ja ta jättis nad sinnapaika ning läks välja Betaaniasse ja ööbis seal.» (Matteuse evangeelium ptk 21, salmid 12–17).

Sellele tekstile eelneb Jeesuse pidulik sissemarss paasapühadeks valmistuvasse Jeruusalemma. Saabumise mõte on rõhutada Jumala Poja kuninglikku iseloomu, millele kohustuslikus korras järgnes kuninglik tegu: seisukohavõtt templiteenistuse olemuse üle vastavalt Moosese seadusele koos tabavate tsitaatidega.  

Juhtum rahavahetajate laudade ja tuvide müüjatega sünnib lahtise katusega templi eesõuel, kuhu on ligipääs kõikide rahvuste meestel ja naistel, olenemata, kas nad on terved või füüsilise puudega.

Pühadeks saabunud rahvamass ja tuhanded varutud ohvriloomad koos metallraha pideva lärmiga (rahavahetuseks tuli seda kaaluda) oli kaugelt enam kui tavaline laat.

Kui käes oli 4. kristlik sajand  ja Istanbuli nimi oli veel Konstantinoopol, kirjeldab Gregorius Nyssast suurlinna tollast igapäevaelu  järgmiselt: «Kui palud kedagi siinses linnas vahetada sulle raha, hakkab ta sinuga vestlema sellest, kas Jumala Poeg on sündinud või tehtud. Leiva maitse ja kvaliteedi üle pärides saad vastuseks, et Isa Jumal on suurem kui Jumala Poeg. Kui aga soovid võtta vanni, öeldakse sulle, et enne Jumala Poja loomist ei olnud olemas mitte midagi.»

Selle vestluse lõppu võib üksnes kujutleda, sest juba esimesed fraasid viitavad olukorrale, et leiva ost, rahavahetus ning kas või vannide võtt oli igapäevane ja paratamatu, kuid sellest hoolimata oli ääretult väärikas vestelda teemadel, mismoodi Jeesus oli sündinud, ning uskumatu: «Ta sündis neitsist?!» Ja nüüd: «Kas on siis Isa ikka (veel) tähtsam kui Poeg ?»  

Vaevalt tulnuks pähe keset sumedat jaanipäeva kujutleda, et lõikuskuu algul võtab keegi tavalist sünnipäeva ette valmistades ning jooke – mullivett ja jõhvikamahla –  juurde soetades kaalutleda, mismoodi näeks pidu välja siis,  kui see maha pidada kirikus.
Ka juhtumisi siginud välgatusena kandis idee omaette koekirja püüdega kanaliseerida kontserdil vabanev energia «kuninganna laste» (Madonna) müstiliseks rituaaliks.

Seni meedias avaldatut analüüsinuna võin öelda, et Püha Vaimu kirikus after­party’na tehtu oli kavakindlalt juhitud religioosne asendus-sublimatsioon ehk tunnete õilistamine suuremalt väiksemale – iidolilt andunud jüngritele.

Veebiartiklite juures ilmunud slaidiseeriad Tallinna vanalinnas tantsisklevast neidisest ja Vabadusristi taustal nõrkevast närb-Madonnast on eelnevale sümbolistlik tõendus.

Esimeste kristlike sajandite teoloogia oli läbinisti maskuliinne: Jumal-Isa oli maailma loonud ja Jumal-Poeg oli selle maailma eest surnud.

Paradiisi aiast pärit naise kuvand oli Eeva pildina senimaani eksisteerinud kõverpeeglis, seetõttu sobimatu, sest meelas tegu viis loodupärase elukorralduse lõppemiseni.  Uus Testament ja uus aeg vajas uut tüüpi pühadust.

Viiendal kristlikul sajandil algas Maarja erilise seisundi rõhutamine evangeeliumides esineva materjali ning aastast 110 pärineva Antiookia Ignatiose tunnistuse alusel, mis  tõstis Maarja kui mitteseksuaalse, voorusliku ja ennastohverdava etaloni peaaegu müstilistesse piiridesse.  

Tolleaegsete skolaaride väljatöötatud kvintessentsid said aluseks edaspidisele neitsi Maarja (Madonna) müstilisele kultusele.

Jumaliku ürgse ja loova loomisjõu appi palumine isikupärase religiositeedi kujundamiseks, nagu see võis juhtuda Pühavaimu kirikus artist Madonna afterparty’l, on omaette kurioosne nähtus.

Sündmuse tõlgendusel on ajuti raske eritleda hägust piiri tegelikkuse, emotsionaalse kontserdielamuse, kabalistika ja Maarja müstilise kultuse suundade vahel.

Täiskasvanu ei väsi ju end iial õigustamast ja põhjendusi leidmast. Paraku on isegi äärmuslikemaiski olukordades osutunud vettpidavaks siirus ja otsekohene olek, mida kohtame väetite ja imikute silmis, ja libedaks teeks täiskasvanu silm, mille laugude ülevalhoidjaiks võivad olla jämedad palgid.

Pole sugugi kindel, et mõnestki pühakojast oleme sunnitud vääritu käitumise pärast lahkuma, kui see pole just inimese kivikõva egoism.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles