Hiljuti uutesse ruumidesse kolinud Ambla raamatukogus alustas eile tööd Eesti esimene metsandusraamatukogu, seda Ambla metsaühistu eestvedamisel.
Metsandusraamatuid saab laenutada Amblast
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile keskpäeval sättis Ambla raamatukogu juhataja Airi Kirsimaa (pildil) riiulitele näitust kõige uuematest metsandusraamatutest.
Kokku sai kogu neid 404 eksemplari (puudest, metsakasvatusest, puidutööst, parkidest), kuid need tuleb alles arvele võtta. «Lihtsalt pole jõudnud, » lausus Kirsimaa vabandavalt. «Kogu on uutes ruumides alles kaks nädalat, 31. oktoobril oli avamine.»
Lugejad said inimlikud tingimused
Kirsimaa selgitas, et kunagi asus siin pritsikuur ja kaunid kaaraknad olid hoopis uksed, kust tuletõrjevankrid kahjutule korral välja vurasid. Viimati olid siin kaupluse– ja laoruumid, juhataja kabinetis Hansapanga kontor.
Nüüd said aknad ette ämbrikuvõrku meenutavad valged trellid, aknarea all olevate heledate laudade taga on lugejatel hea raamatuid ja ajalehti sirvida, arvutit klõbistada.
Neid on kogus viis, kaks töö ja kolm lugejate tarvis. Kuid tulla võib ka oma sülearvutiga.
Kirsimaa kinnitust mööda ootasid lugejad kolimist ammu. Isegi lapsed, kes muidu tavaliselt kogust mööda läksid, astuvad sisse.
Kogus on üle 17 000 raamatu, lugejaid 250 ringis, kaks uut on juba juurdegi tulnud. «Kohapeal lugejaid on üsna palju, siin on ilus ja valge,» lausus Kirsimaa.
Kirsimaa tunnistas, et ei mõistagi veel, kui õnnelik on. «Varem olin kütja–koristaja–maaler–juhataja ühes isikus,» selgitas ta. «Kui esmaspäeval tööle läksin, oli talviti toas paar–kolm soojakraadi ja neli ahju kütta, endal sama palju kampsuneid ülestikku seljas.»
Kirsimaa lisas, et ka suvel pidi kütma, kui niiskeks kippus. Raamatud niiskust ei salli. Nüüd on kogus põrandaküte ja püsivalt 21 soojapügalat. Ka raamatud ja tehnika tunnevad end siin Kirsimaa ütlust mööda hästi.
Raha kulus pritsimaja raamatukoguks ehitada 900 000 krooni, mille vald Kirsimaa teada laenas. «Uuel aastal teen kultuuriministeeriumile rahataotluse, sest kohe oleks vaja juurde üht arvutit ja veel uut mööblit osta,» selgitas ta. «Riiulitele kulus niigi 100 000 krooni.»
Raamatud ootavad laenutamist üle Eesti
1. jaanuarist läheb kogu üle elektroonilisele laenutusele, programm RIKS võimaldab raamatukogudes üle Eesti näha, mis raamatud kus olemas on, ja lugejatel neid tellida. See on ka metsandusraamatukogu mõte.
Ambla metsaühistu juhatuse esimees Toomas Lemming lausus, et ligi 300 metsandusraamatut on pärit tema kogust, teised on ostetud 15 000 krooni eest, mis andis kavandiga selle tarvis Erametsakeskus. «Ega selle eest palju saanudki osta – raamatud on ju kallid,» lausus Lemming.
Näiteks Ants Viirese ajalooline ülevaade «Eesti rahvapärane puutöö», mis on näitusel väljas, sobis Lemmingu meelest hästi eile Ambla õppepäevaga, mis oli pühendatud põlistalu aastale.
Et Eestis ainulaadsesse kokku raamatuid juurde soetada, loodab Lemming ka Eesti metsatööstuse liidu rahatoele.