Türi valla Kolu külaraamatukogus on rahvarohkem kauplusauto- ja pensionipäevadel, enamjaolt pensionärist täiskasvanud lugejad laenutavad sagedamini ajalehti ja ajakirju kui raamatuid.
Kolulased kohtuvad kogus
12. aprill 2008, 00:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Raamatukogu leiab hõlpsasti üles, kui Tallinna–Rapla teelt Kolu mõisa kohalt vasakule keerata – esimese ridaelamu esimesel korrusel see ongi.
Teisipäeva keskhommikul oli seal vaikne, ahjus prõksus mõnus tuli. «Eile käis palju rahvast ja homme on autolavka päev, siis on inimesi rohkem liikvel,» ütles raamatukoguhoidja Tiia Pungar. «Kui tulevad kuu esimeses pooles postkontorist pensioni võtma, siis on ka need käigud ühitatud.»
Aastas tuleb juurde sadakond raamatut
Aga augustist läheb kõrvaltoas tegutsev postipunkt kinni. «Kauplust meil niikuinii enam pole, kui nüüd läheb postkontor ka kinni, mis sest maaelust niimoodi saab,» muretses Pungar.
Püsilugejaid on Pungaril 79, lapsi ja täiskasvanuid enam-vähem pooleks, tema teenindada on ka Karjaküla ja Kõltsi. «Täiskasvanud lugejad on enamjaolt pensionärid, kes tööl käib, võtab mujalt, näiteks Türi raamatukogust midagi kaasa, kui üldse aega lugeda on,» ütles ta.
Praegu on Kolu raamatukogu fondis 4923 raamatut, aastas saab Pungar valla ja riigi toel juurde soetada umbes 120 raamatut. «Toon ikka seda, mida lugejad soovivad, nii väikesse raamatukogusse pole mõtet seisma osta,» selgitas ta.
Pungari kogemus on, et maainimesel läheb tarvis aiandus-, kokandus- ja käsitööraamatuid. «Naised teevad lapitööd,» lisas ta. «Mõni aasta tagasi käis Karu Imbi siin viltimist õpetamas, tegime ka siiditrükki ja savitööd, aga sel aastal on soiku jäänud.»
Kirjandusüritusi Pungar kogus lugejatele ei korralda, aga kui midagi on ette võtnud suur kogu Türil või Säreveres, viib valla buss huvilised kohale. «Kes käib, see käib, ikka ühed ja samad kõik,» sõnas ta.
Lapsed käivad Laupale kooli ja laenutavad sealsest raamatukogust, kui mingit raamatut puudu jääb, siis küsivad kodukohast. Kui on väga erialast teatmeteost tarvis, selle saab tellida Türi kogust.
Üle-eelmise aasta mais ühines valla üheksa raamatukogu üheks suureks Türi raamatukoguks. «Algul sõdisime hirmsasti vastu, harjunud ise olema, mõtlesime, et palju koeri koos, lake vedelam, aga nüüd pole häda midagi,» selgitas Pungar.
Järgmisel aastal saab Tiia Pungar tähistada raamatukogu 65. tegevusaastat ja enda 30. tööaasta täitumist.
Esmalt, see on 1944. aasta novembrist paiknes kogu pikka aega Kolu mõisas. «Vahepeal, kolhooside tegemise algul, tõsteti mõneks ajaks vanasse puumõisasse, sest majandil oli kontorit tarvis,» teadis Pungar öelda. «1950ndast 1999. aastani oli kogu jälle mõisas tagasi.»
Pungar on lugeja 1957. aastast, kui Kolu algkoolis õppis. «Mäletan esimest raamatukoguhoidjat Ella Kaarmanit, nii et võisin seal varemgi käia,» lausus ta. «Siis olid raamatukogu, kultuurimaja, kool ja side kõik mõisas koos.»
Pärast Käru 8klassilist kooli õppis Pungar Tallinna kergetööstustehnikumis, töötas mõnda aega kombinaadis Linda, läks mehele ja kui tulid lapsed, oligi paras aega maale koju tagasi tulla. «Kui 1979. aastal koht vabanes, tulingi raamatukogusse,» ütles ta. «Käisin algul keskkogus tööd õppimas, Tallinnas tegin erialaeksamid, raamatukogundust eraldi õppinud ei ole.»
Praeguseid töötingimusi peab Pungar raamatukogule üle aja parimaiks, sest eelmisel aastal sai valmis täielik euroremont. «Varem lõdisesin, sest tuul käis toast läbi, aga nüüd on soe ka siis, kui näiteks pärast pühi on ahi paar päeva kütmata olnud,» selgitas ta.
Küllap on sama meelt lugejadki, kes kogus ajalehti ja ajakirju lugemas käivad või väikeses arvutitoas kahe arvuti taga istuvad.
Pungar märkis, et koolivaheajal on lastest lausa arvutijärjekord ja paar vanemat inimest on ikka ka asja endale selgeks teinud. «Mõni on juba nii tark, et käib pangas ja maksab mõne arve ära, uurib e-koolis lapselapse hindeid või loeb teiste maakondade lehti, kui on kuskilt mujalt pärit,» selgitas ta.
Osa lugejaid armastab padjakaid
Kogus käijate lugemisharjumuste kohta ütles Pungar, et osa armastab padjakaid, see on ühe õhtu raamatuid, teised on jälle nii-öelda laua ääres lugejad, kes võtavad pakse triloogiaid ette.
Hea meel on Pungaril sellest, et viimasel ajal on laenutuste seas populaarsust kogunud eesti autorid.
Kolu küla elanik Maire Ormus teab ennast raamatukogus käivat juba sellest ajast, kui ta 1983. aastal Kolusse elama tuli. «Nädalas korra ikka astun läbi,» ütles ta. «Vaatan ajalehti ja ajakirju, mida endal ei käi, võtan raamatuid, lastele kohustuslikku kirjandust.»
Ajakirjadest pakuvad Ormusele huvi Kodutohter, Kodukiri ja Eesti Naine, raamatutest loeb ta midagi kergemat või siis loodus- ja reisijutte. «Tegelikult on raamatukogu praegu meil ka rahva kokkukäimiskoht, küla keskpunkt, muud omaette pinda selleks siin polegi,» lausus ta.
Nii on küla naised teinud käsitöö õppepäevi või korraldanud koos Karjaküla rahvaga väljasõite, viimati Järva-Jaani tuletõrjemuuseumi.
POPIMAD LAENUTUSED KOLUS MÄRTSIS
Barbara Cartland «Imeline unelm», «Kättemaks on magus»
Erik Tohvri «Äravalitu», «Kodumaja», «Lepavere mõis»
Albert Uustulnd «Tuulte tallermaa», «Lummav meri»
Milvi Lembe «Kõht külmetab»
Sandra Brown «Magus raev», «Deemoni lesk»
Tiit Made «Alasi ja haamri vahel»
Alma Teder «Elu õpilane», «Ilusad päevad»