Türi vaksalis peatus soomusrong

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vedurijuhi Andrus Roosma (paremal) ja tema abilise Martin Kuuse kinnitusel tõmbab «Soomuskino» palju rohkem inimeste tähelepanu, kui tavalised rongid.
Vedurijuhi Andrus Roosma (paremal) ja tema abilise Martin Kuuse kinnitusel tõmbab «Soomuskino» palju rohkem inimeste tähelepanu, kui tavalised rongid. Foto: Andrus Eesmaa

Eile tegi Türil oma suvetuuri esimese peatuse kinorong, et järvalastele uuemaid Eesti filme näidata.

Kuigi keskpäeval seiskas Türi raudteejaamas mootori Vabadussõja-aegset soomusrongi meenutav manöövervedur, polnud tegu sõjalis-poliitilise külaskäiguga, kevadpealinn võõrustas hoopis üle-eestilisel tuuril olevat «Soomuskino».

Soomusrong toob ajaloohõngu

Aastaid Eesti eri paigus kodumaiste filmide linastamisega tuntuks saanud kinobussi seltsi juht Mikk Rand märkis, et esimest korda külastatakse tänavu kõiki 15 maakonda. Et kunagi varem pole suvetuur kulgenud mööda raudteerööpaid, teeb see Ranna ütlust mööda tänavuse retke veelgi ainulaadsemaks.

«Eelolev kuu on seoses Eesti Vabariigi juubeliaastaga pühendatud eksiilile, vastupanule ja iseseisvuse taastamisele,» ütles Rand. «Soomusrongi – milletaolised osalesid ka Vabadussõjas – kasutada on visuaalselt igati õigustatud.»

Ranna ütlust mööda võiksid sõjaaegsed dekoratsioonid pakkuda ajaloohõngu just nooremale publikule.

Soomusrongi juht Andrus Roosma hindas vineerplaatidega varustatud kinorongi küllaltki tõepäraseks. «Nii palju kui ma raamatutest olen lugenud, olevat ka tollased vedurid olnud küllaltki kehvalt kaitstud,» märkis ta.

Kolmkümmend aastat vedurijuhina töötanud Roosma ütles, et rongi katvad dekoratsioonid teevad küll kabiini pimedamaks, kuid ei sega siiski juhtimist.

Eile keskpäeval Väike-Tallinna jaamast Türi vaksalisse jõudnud soomusvedurile lisandus õhtupoolikuks platvormvagunitele pargitud kinobuss ja –lodi. Mõlemat sõiduvahendit kasutatakse kinoõhtutel töötubadena, kus huvilistel on võimalik teha ise animafilmi või meisterdada laevamakette.

«Kinobuss külastab iseseisvalt ka maakondi, kus raudtee puudub, kinolodi näitab aga filme Peipsi järve äärsetes paikades,» sõnas Rand.

Keelatud filmi ei näe

Kell 18 alanud kinoõhtul viidi kevadpealinnas läbi kinoteemaline viktoriin, näidati arhiivikaadreid Vabadussõjast ning ehitati üheskoos viikikingilaeva. Kuue tunni pikkuse kinoõhtu käigus näidati mitmeid anima- ja dokumentaalfilme, teiste seas ka ülimenukaks osutunud mängufilmi «Sügisball».

Üheks tähtsamaks linateoseks kinobussi selleaastases kavas pidas Rand Theodor Lutsu 1927. aastal valminud tummfilmi «Noored kotkad», mis on vabariigi sünnipäeva puhuks restaureeritud.

«Väga tõsise, kuid kohati ka naljaka sisuga filmile loob õige meeleolu ansambel Kosmikute kohapeal mängitav taustamuusika,» ütles Rand.

Möödunud nädalal meedias laialdast kajastust leidnud uudise peale, nagu näitavat kinobuss kohtutõkendi all olevat Kadri Kõusaare filmi «Magnus», vastas Rand, et tegu oli ajakirjanduse manipulatsiooniga.

Olgugi, et linastatavaid filme tutvustavas Kinobussi Teatajas oli ka vaidlusaluse filmi nimi, välistas Rand selle näitamise, sest see olnuks seadusevastane. «Samas ei poolda ma ühegi filmi keelamist,» kinnitas Rand.

Küsimusele, kui palju peab filmiõhtule sissepääsuks piletiraha lunastama, vastas Rand, et vastupidiselt tavapärastele suvetuuridele pole neil piletihinda.

KINORONG

29.07 Võhma

30.07 Tootsi

31.07 Kiisa

01.08 Lelle

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles