Arvo Sarapuu
JOLi esimees 2005–2007
Esmaeelistus olgu võitlus vaesumisega
27. jaanuar 2010, 13:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
On tervitatav, et Järvamaa Omavalitsuste Liidu (JOL) tulevik on tõusnud elava arutelu teemaks. Paar viimast aastat justkui kinnise klubina avalikkuse tähelepanu alt väljas olnud organisatsioon peab muutunud olukorras leidma uued sihid ja neid ka järvamaalastele, oma kodanikele, veenvalt põhjendama.
JOLil on ajaloos olnud kandvaid eesmärke. Esmalt harjutas Järvamaa omavalitsusi ühiselt tegutsema ning moodustas ühisasutusi ja ettevõtteid, mis lahendasid maakonnas korraldamist nõudvaid probleeme, nagu ühistransport, tervishoid, jäätmemajandus, noorsootöö, ettevõtluse arendus.
Prioriteedid muutugu
koos ajaga
Viimastel aegadel, kui valitsesid veel majanduslikult head olud, kulus JOLi põhiaur ühiste kultuuriürituste korraldamisele. Riigi, omavalitsuste, majanduse ja lõpuks ka maakonna inimeste majanduslikult raske toimetuleku ajal kergitavad omavalitsuste ette sootuks uued teemad, mis nõuavad eelistuste uuendamist.
Kahjuks selgus hiljuti JOLile uue esimehe valimise käigus, et ligi pooled omavalitsusjuhid tõrkusid visalt nüüdisajastama organisatsiooni eesmärke.
Hoopis kummaline oli mõne väljaütlemine, et JOLi ei või valida juhtima inimest, kes maakonna arendamiseks võib ette võtta midagi sellist, mis toob talle populaarsut ja äkki mõnel järgmisel valimisel pooldajaid lisab.
Oli ka poliitikuid, kelle ainus eesmäk oli omasid iga hinna eest võimule sokutada. Selline lähenemine pärsib selgelt Järvamaa arengut.
Mul on heameel, et JOLi uued juhid, Paide vallavanem Veljo Tammik ja Koigi vallavanem Kristjan Kõljalg on kaasa läinud Paide linnapea Kersti Sarapuu ettepanekutega vähendada juhtimisaparaati ja põhjalikult muuta JOLi tegevuseesmärke nii, et need käiksid ajaga kaasas ja arvestaksid uusi probleeme.
Loodan, et JOLi juhatuses järgneb tõsine ja avalik arutelu, mida omavalitsusliit peab Järvamaa inimeste avalike teenuste ja elujärje parandamiseks ette võtma.
Olen seda meelt, et omavalitsused saavad seljad kokku panna ka rohkemaks, kui on palgata ühisspetsialiste või tuua projektipõhiselt maakonda lisaraha. JOLi üheks eelistuseks peab saama ka võistlus vaesusega.
Järvamaal on viimase aastaga järsult suurenenud tööpuudus ja paljudel on oluliselt vähenenud sissetulek, mis on pannud hulk peresid puudust kannatama või sundinud vaesusse.
Omavalitsused peavad selle probleemiga silmitsi seistes vaatama senisest kaugemale ja naasma aastasadu toiminud põhimõtte juurde, et kogukonnas toetavad tugevamad nõrgemaid.
Sellega aitavad omavalitsused ka iseennast, sest osa sissetulekuid sõltub tulumaksust ehk otseselt sellest, kas inimestel on tööd. Lisaks suureneb vaesunud elanikkonna kasvades surve kohalike omavalitsuste eelarvele sotsiaaltoetustega.
Võime ennast petta unistusega viie rikkama riigi hulka jõudmisest. Ent Eurostati äsjaavaldatud uuring paigutab meid Euroopa kuue suurima vaesusriskiga riigi hulka koos Bulgaaria, Rumeenia, Läti, Leedu, Kreeka ja Hispaaniaga. Samas on kõige väiksem vaesusrisk Tšehhil.
Paide linn algatas hiljuti koos Türi vallaga projekti, et aidata leevendada tööpuudust. Jaanuaris leidis linn ruumid uuele ettevõttele, mille tulemusel saab tööd kuni 20 inimest. Nii et võimalusi koostööks ja ettevõtjate abistamiseks töökohtade loomisel on täiesti olemas.
JOL asugu maakonna
eestkõnelejaks
Omavalitsused peavad rohkem töötama koos ettevõtjatega, et selgitada kitsaskohti, pakkuda välja ruume, tutvustada toetusmeetmeid ja muud abi uute töökohtade loomiseks.
Veelgi tõhusam, kui järvamaalaste vaesumise vastu astutaks ühiselt ja hästi koordineeritult.
JOL peab ennast rohkem kehtestama maakonna huvide eest seismisel. Kuigi maavanem vastutab maakonna tasakaalustatud arengu eest, puuduvad tal kohustuse elluviimiseks nii võim, administratsioon kui raha.
Samas pole riik soodustanud omavalitsusliitude arendamist ja tõrjub katseid omavalitsuste tugevdamiseks. Valmistasin riigikogus ette eelnõu, mis parandanuks omavalitsuse eelarveprobleeme ja hakkamasaamist. Kahjuks hääletasid selle vastu järvamaalastest riigikogu liikmed Kaia Iva, Tiina Oraste ja Tõnis Kõiv, kes sõnades väidavad end omavalitsuste pärast muretsevat ja toetavat.
Järvalaste poolthääled aidanuks probleemi lahendada, sest isegi paljud nende erakonnakaaslasedki ei hääletanud vastu.
JOL on aegade jooksul näidanud teistele maakondadele teed, kuidas koostööd teha ja maakonna inimestele tõhusalt teenuseid korraldada.
Loodan, et praegused Järvamaa omavalitsusjuhid suudavad erakondlikud ja isiklikud ambitsioonid ning mugavuse Järvamaa ja meie inimeste elujärje parandamise huvides kõrvale heita ja taas teed näidata.