Kiiruskaameratest pole pääsu ka alarmsõidukitel

Tiit Reinberg
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kiiruskaamera
Kiiruskaamera Foto: Andrus Eesmaa / Järva Teataja

Järvamaa haigla saab päevas politseist mitu kirja, mis teavitavad, et kiirabiautod on Tallinna–Tartu maanteel kiiruskaameratele vahele jäänud. Edaspidi peab haigla hakkama trahvist pääsuks vaideid esitama.


Järvamaa haigla peaarst Andres Müürsepp ütles, et viimasel ajal on kiirusületuse teateid hakanud vähem tulema, kuid teatud ajal tuli neid mitu päevas.

Müürsepp loodab, et tegemist on nn lastehaigusega ja kui kiiruskaamerate süsteem korralikult tööle läheb, operatiivsõidukitele selliseid kirju enam ei saadeta.
Müürsepp tunnistas, et pole teatistele suurt tähelepanu pööranud, sest praegu kõigest hoiatatakse, aga kui hakatakse trahve saatma ja neid tuleb asuda vaidlustama, tähendab see haiglale lisatööd.

Lääne-Eesti päästekeskuse Järvamaa päästeosakonna juhataja Janar Kärner ütles, et päästjadki on saanud teatise, et mitme kiiruskaamera märke järgi sõitis üks operatiivsõiduk Imaverre lubatust kiiremini.

Politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Mihkel Loide on teadlik, et kiiruseületuse kohta saavad teatisi ka operatiivsõidukid, kuid kinnitas, et nii jääb see ka edaspidi.

Loide selgitas, et kui edaspidi hakatakse teavitamise asemel trahve saatma, on nendega kaasas eeltäidetud vaidlustusvorm, mis tuleb tagasi saata. «Siis pole ohtu, et alarmsõitude eest keegi trahvi saaks,» lisas ta.
Loide kinnitas, et vaide esitamine ei võta kaua aega, aga kui koostada andmebaasi, millistele sõidukitele trahviteatist saata ei tohi, kulub veelgi rohkem aega.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles