Järvamaa esimene aasta ema, üheksa last üksinda üles kasvatanud Aile Pent (54) tunnistab, et ema olla on kerge, sest see on loomulik. Elu, mida elatakse vaid iseendale, pole tema arvates üldse elamist väärt.
Endale elatud elu pole elamist väärt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aile oli oma vanemate ainus laps ja igatses alati enda kõrvale õde või venda, seepärast otsustas ta noorena, et kolm last võiks tal küll tulevikus olla.
Kolme asemel sündis 19 aasta jooksul peresse kolm korda rohkem lapsi: kaks tüdrukut ja seitse poissi. «Iga lapsega sai minu rõõmu korrutada,» tunnistab Aile nüüd.
Rõõm üha mitmekordistub: märtsis sündinud pisike Breanna tegi Ailest juba ka kümnekordse vanaema.
Mitte alati pole Aile elu nii päikeseline olnud. 17 aastat tagasi, kui pere pesamuna oli vaid kolmekuune, tuli tal ühel hommikul vanemate laste voodite juures öelda valusad sõnad: «Ärgake, isa on surnud.»
Hommikul loomi talitama läinud abikaasa elutu keha leidis talu kõrvalhoonest Aile ise. Surma põhjuse selgitas lahang: infarkt.
Kogu kohustuste koorem: majapidamine, üheksa lapse eest hoolitsemine, tööd talus, kus on lehmad, noorloomad, lambad, kanad, pardid, haned ja 20 hektarit põllumaad, vajus õblukese Aile õlgadele. «Kuidagi tuli vee peale jääda, kuidagi lapsed suureks kasvatada,» meenutab ta. «Muud võimalust polnud, tuli hakkama saada.»
Kaheksa aastat tagasi loobus Aile talupidamisest ja läks palgatööle ning töötab aktsiaseltsis Telemedia Eesti, nüüd juba ärikliendihaldurina. «Nüüd võin ennast teostada,» sõnab ta naeratades.
Kuigi Aile võiks lõpuks rohkem ka endale mõelda, ei oska ta elada teisiti, kui vaid oma pere heaks. «Mis on inimene üksinda, mille jaoks sa siis üldse elad?» arutleb ta. «Elul polegi mõtet, kui elad vaid iseendale.»
Aile on kõige tähtsamaks pidanud seda, et iga laps leiaks üles oma tee. «See, kui lastel läheb hästi, annab nii palju!» teab ta öelda. «Poisid on spordis edukad, Ave asub õppima doktorantuuri, Jaanika lõpetas magistrantuuri – kui nad saavutavad, mida tahavad, on see suur rõõm.»
Kui Järvamaa aasta ema asemel oleks valitud maailma parimat ema, oleks Aile lapsed teda tõenäoliselt ka sellele konkursile esitanud. Paremat ema ja vanaema ei saa nende arvates kellelgi olla, nagu selgub ka nende alljärgnevatest lugudest.