Järva Teataja palvel kogus Eesti kontingendi ESTCON-16 teabeohvitser major Hannes Võrno (HV) Afganistanis kokku pisikese seltskonna Järvamaalt pärit kaitseväelasi ning tegi nendega jõuluteemalise intervjuu.
Järvakatest missioonisõdurid unistavad lumest ja jõulupeolt leitud kaasast
26. detsember 2013, 12:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Küsimustele vastasid ESTCON-16 arst major Peeter Veiksaar (PV), logistilise toetuselemendi NSE-16 ülem leitnant Rodion Sorokin (RS), jalaväekompanii ESTCOY-17 nooremveebel Raimo Merilo (RM) ja ESTCOY-17 nooremseersant Marek Müller (MM).
Mitmendad jõulud on need teil kodust eemal olla?
RS: Kui kiiresti meenutada, siis on see ilmselt esimene kord.
RM: Minu teada on see kolmas kord. Esimest korda missioonil, kuid varasemad korrad on olnud samuti kaitseväega seotud eemalviibimised.
PV: MInul on need kolmandad jõulud kodust eemal. Korra varem olen olnud arstina missioonil Kosovos ning korra olen juba enne Afganistanis olnud.
MM: Minul on see esimene kord.
Traditsiooniline küsimus: kas jõulud ilma lumeta on jõulud?
RS: Kindlasti mitte. Lumi ja jõulukuusk on sümbolid, ilma milleta seda päris õiget tunnet on raske tunda.
RM: Mina leian, et olulisem on siiski tunne, mis on inimese sees. Seepärast on jõulud ikka jõulud, olgu või ilma lumeta.
PV: Kuna suurem osa maailma inimesi peab jõule niikuinii ilma lumeta, siis arvan, et peab leppima ja hakkama saama.
MM: Minu meelest peavad olema jõulud lumised. Kollane kõrbeliiv ei ole siiski päris see. Jõulud peaks olema valged pühad.
Meenutage palun, milline on olnud seni meeldejäävaim või parim jõulukink?
RS: Meenub poisipõlvest, kui meie perel jäi ära reis Saksamaale ning sain selle asemel PlayStationi. Võin eksida, kui meenutan aastat, aga see oli sel ajal, kui niisugune tehnika alles hakkas Eestis laineid lööma. See oli nii uus ja huvitav ja muidugi väga kallis. Kuna pere sai ärajäänud reisi piletiraha tagasi, otsustasid vanemad, et teevad lastele sellise kingituse.
PV: Minule meenub kingitus neist jõuludest, kui olin 14aastane. Sain sellise väikese töömehe tööriistakohvri, mis sisaldas haamrit, kruvikeerajaid, kruustange ja muud.
MM: Mulle kinkis ema jõuludeks mikrolaineahju. Ma ei sanud tookord aru, mida ta selle kingiga mõtles, kuid mõni aeg hiljem, kui hakkasin omaette elama, sain väga hästi aru, kui hea kingituse noorele mehele ema tegi.
RM: Kas seda nüüd kingiks nimetada, aga parim, mis on olnud, on see, et tutvusin oma naise Kirliga just jõulupeol ja pean seda siiani parimaks hetkeks oma elus. See kink on mul siiamaani alles!
Saate nüüd Järva Teataja kaudu anda edasi oma pühadesoovid ja tervitused.
RS: Kindlasti soovin kõikidele järvamaalastele rahulikke jõule, meeleolukat aastavahetust ja ärge pidustustega üle pingutage!
RM: Mina soovin kõikidele järvamaalastele, et neil oleks sealiha laual rohkem, kui viimases külas, kus ma siin käisin.
PV: Kuna kõik head soovid on juba ära soovitud, soovin lund ja oleksin väga õnnelik, kui 1984, aasta Türi keskkooli lõpetajate b-klass teeks tuleval aastal klasikokkutuleku.
MM: Rahulikke jõule ja head uut aastat!
Lõpetuseks küsin virumaalasena, milline on teie meelest kõige ilusam maakond Eestis?
RS: Kahtlemata Järvamaa!
RM: Ma arvan, et see on ikkagi Harjumaa ja eeskätt Tallinn, sest see on ju Paide sadamalinn!
PV: Kõik maakonnad on ilusad ja head, kuid Järvamaal on head kalajõed!
MM: Kahtlemata Järvamaa!