Järvamaa noored, kes panid end 29. juunil proovile Tartu ülikooli akadeemilist testi sooritades, arvavad, et test kontrollib eelkõige loogilist mõtlemist.
Tudengihakatised pusisid testi kallal
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paide gümnaasiumi 12h klassi lõpetaja Inkeri Parman tegi akadeemilist testi, et kandideerida Tartu ülikooli ajakirjanduse ja suhtekorralduse erialale. «Muidugi tahtsin saada ka tagasisidet oma võimete kohta,» lisas ta.
Inkeri ütlust mööda tutvus ta eelnevalt testi ülesehitusega ja lahendas ühe aasta variandi tudengist sõbra abiga läbi. «Sellest oli palju abi,» märkis ta. «Õppisin lahendades mõistlikult aega kasutama ning teadsin testi tegema minnes üsna täpselt, mida oodata.»
Paide gümnaasiumis konkreetseid akadeemiliseks testiks valmistumise tunde polnud. «Kuulsin, et näiteks Nõo reaalgümnaasiumis toimusid sellised tunnid,» lausus Inkeri. «Siiski oli meil testist aineõpetajatega juttu ja nad olid vajadusel nõus igati abistama.»
Inkeri märkis, et testi jaoks ette nähtud kolme tunni jooksul ei jõua ilmselt enamik tegijaid kõigile küsimustele vastata. «Täielikult täidetud test pole korraldajate eesmärk,» selgitas ta. «Aega on teadlikult vähe antud ning sooritaja peab selekteerima ülesanded, millele suudab kiiresti vastused leida.»
Kaisa Pelt, Paide gümnaasiumi 12h klassi lõpetanu, läks akadeemilist testi tegema, et pääseda õppima Tartu ülikooli riigiteaduste erialale. «See oli hea võimalus end proovile panna,» lisas ta.
Kaisa ütlust mööda oli tulemus tema jaoks piisav. «Nuriseda ei saa, kuid alati võiks ju paremini minna,» lausus ta. «Nende punktidega oleks ilmselt võimalik astuda riigiteaduste erialale.»