Politsei mõõtis auto kiiruseks 205 km/h, juhi väitel auto ei sõidagi nii kiiresti

Tiit Reinberg
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto on illustratiivne
Foto on illustratiivne Foto: Andrus Eesmaa / Järva Teataja

Laupäeval kella 22.30 ajal mõõtis politsei Tallinna-Tartu maantee 91. kilomeetril Mercedese kiiruseks 205 kilomeetrit tunnis. Mercedest juhtinud Aare Rüütel ütleb, et tema auto kiirus oli kõigest 105 kilomeetrit tunnis.

Aare Rüütel kinnitas, et politsei otsusega hiiglasliku kiiruseületamisega tema ei nõustu ja kaebab selle kindlasti edasi. «Minu auto kiirus oli selle hetkel 105 - 110 kilomeetrit tunnis, mitte üle 200 kilomeetri tunnis,» kinnitab mees.
Ta selgitas, et protokolli kohaselt mõõdeti tema auto kiirus 91. kilomeetril, kuid teine politseipatrull peatas ta alles üheksa kilomeetrit eemal. Rüütel usub, et tema ees või järgi sõitiski üks auto nii kiiresti, kuid pööras enne teise patrullini jõudes maanteelt maha.
Seda versiooni tutvutas Rüütel ka laupäeva õhtul politseinikele. «Politseinikud ütlesid, et neil on iga mahasõidu juures patrull,» sõnas ta.
Nüüdseks on Rüütel järele vaadanud, et selle üheksa kilomeetrise lõigu peale on maanteel viis mahasõitu ja ta kahtleb, kas politsei oli sellel õhtul nii suurte jõududega väljas.
Rüütel kinnitas, et tema 11 aastat vana Mercedes ei sõidagi nii kiiresti, kui politsei väidab ja on nõus seetõttu auto testimisele saatma, et oma õigust tõestada.
Rüütel selgitas, et tema seisab oma õiguste eest ja soovib hiljem näha, mis tehakse nende politseinikega, kes teda kiiruseületamises süüdistavad. «Nad ei peaks politseis töötama,» ei hoidnud mees oma arvamust tagasi.
Rüütel tunnistas, et suvel jäi ta Virtsus politseile kiiruseületamisega vahele. «Ma tunnistan seda rikkumist, sest olin praami peale hilinemas ja tõesti ületasin kiirust,» lisas ta.
Paide politseijaoskonna juht Margus Toomsalu ütles, et kirjeldatud kiiruseületamise osas on alustatud väärteomenetlust, mille käigus selgitatakse välja toimunu asjaolud. «Tulenevalt väärteomenetluse seadustikust on menetlusalusel isikul muu hulgas õigus anda ütlusi, esitada tõendeid ja taotlusi, aga ka vaidlustada kohtuvälise menetleja menetlustoiming või lahend. Kõnealuse juhtumi menetlusalune isik ehk siis Aare Rüütel omab võimalust kasutada seadusandja poolt antud õigusi,» selgitas ta.
Toomsalu selgitas, et kui Rüütlil on pretensioone politseiametnike käitumise suhtes, siis sellest peaks teada andma kas Paide politseijaoskonna juhile, Lääne prefektuuri prefektile või sisekontrollitalitusele.
«Käimasoleva menetluse käigus ennatlikke järeldusi teha ei ole kohane, kogu juhtumile hinnangu anda saab menetluse lõppedes,» toonitas ta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles