Paide kultuurikeskuses 8. oktoobril peetav V maarahva kongress on maarahva oma «Teeme ära!», mis on avatud kõigile inimestele, olenemata maailmavaatest.
Arvan, et kongressil peab osalema inimene, kelle süda elab kaasa elukeskkonna säilimisele ja arengule maal.
Millegipärast on demokraatiat ja arvamuste paljusust sõnades soosinud valitsuserakonnad algatusele maaelu tahke, mis salata, ka varjukülgi vaagiva foorumi suhtes võtnud vaenuliku hoiaku.
Samavõrd hirmunult ja ärritusega suhtuti omal ajal rahvaalgatusliikumise «Teeme ära!» tulekusse või teatriprojekti «Ühtne Eesti», nähes neis uute poliitiliste liikumiste sünni ohtu ehk konkurenti.
Nagu teame, olid hirmul suured silmad. «Teeme ära!» tegi Eesti keskkonna kui ühiskonna mitmes mõttes puhtamaks. Ka teatriinimesed ei tahtnud muud, kui piire kompava lavastusega panna ühiskonda oluliste asjade üle järele mõtlema.
Ega maarahva kongressi eesmärk ole valimatult valitsust nöökida või maarahvale raha lunida. Kuigi kriitikast ei pääse, keskendub kongress ennekõike maaelu olulistele tahkudele ning kaardistab probleemid ja arutleb võimalike lahenduste üle.
Pole ju saladus, et ettevõtluskeskkond ja maapiirkondade infrastruktuur ei toeta praegu seal elamist-töötamist.
Et maarahva kongressi kokkukutsumise algatas Keskerakond, on lihtne sisusse süüvimata hakata kongressi poliitiliseks sildistama. Ent see pole tõsi, sest kongressi korraldusse on kaasatud ka maaelu- ja põllumajandusorganisatsioonide esindajaid.
Kuid eks valitsuserakondade võetud vaenulik poos näita osa poliitikute kultuurilist palet ja tahet probleeme eitada. Ikka veel peetakse abikäe ulatamisest olulisemaks vankri kraavi ajamist.
Ligi kümme aastat oli aega maarahva kongressi algatada kellel iganes. Viimane kongress oli nimelt 2001. aastal ja kuigi see pidi aset leidma iga kolme aasta järel, pole kongressi rohkem suudetud kokku kutsuda. See ei tähenda, et maarahval pole, mida arutada või ühiskonnale öelda.
Eelolev kongress keskendub järgmistele teemadele: kohalike omavalitsuste ülesanded ja raha, sealhulgas tulubaasi temaatika; sotsiaalse infrastruktuuri hääbumine ja selle tähendus maarahvale; Euroopa Liit ja võrdsed võimalused Eesti põllumeestele; ELi ühise põllumajanduspoliitika reform ja 2013–2020 finantsperiood; ELi kaubanduspoliitika põllumajanduses (Venemaa, Ukraina, Türgi); kliimamuutused, keskkond ja teadustegevus; põllumajandusharidus ja -teadus; ettevõtluse toetamine maal, garantiid põllumeestele, sealhulgas laenude ja liisingute temaatika ning regionaalpoliitika.
Kui aastasadu on maaelu telg olnud põlluharimine ja loomakasvatus, siis tänapäeval võimaldab tehnika areng ühel traktoriga teha sama tööd, mida kunagi tegid paarkümmend taluperet.
Nii on traditsiooniline talutööga läbi põimunud eluviis sama hea kui igaveseks otsa saanud ja asemele on tarvis suunamuutust.
Praegu annavad elujõulise paikse asurkonna asemel maal tooni pensionipõlve pidavad inimesed või maakodudes suvitajad. Täies tööjõus noored pered väheste eranditega eelistavad otsida tööd ja peavarju linnadest.
On ilmne, et sajandi eest toiminud külaelu mudel ei taastu, maailm on selleks liialt palju muutunud. Et elukeskkond maal püsiks, tuleb muutustega kaasas käies leida uusi ideid, kuidas külades elavad inimesed endale kodukandis töötades leiva lauale saavad.
Nimetan seda regionaalpoliitikaks, mida riik peaks kohalike elanikega dialoogi pidades välja töötama.
Maarahva kongress on parim koht mõtteid koguda, arutleda ja vajadusi välja öelda. Ma ei mõista hästi erakondi, kes ebamugavate teemade kartuses keelitavad tungivalt oma erakonnakaaslasi kongressist eemale jääma. Minu meelest tähendab demokraatia ikka kaasalöömist ja arvamuste paljususest edasiviivate ideede väljanoppimist, mitte kodanikunärvi suretamist.
Jätkusuutliku elukeskkonna kindlustamine 95 protsendil Eesti territooriumil pole paari erakonna või erialaliidu mure, vaid nõuab kogu ühiskonna kaasamõtlemist.
Olen rohkem kui kindel, et valitsuserakondade vastutööle vaatamata tuleb kongressile esindajaid igast vallast ja maakonnast ning maaeluga seotud liitudest ja ühendustest.
Oma osalusest on teatanud ka naaberriikide kõrged riigiametnikud ja poliitikud. Sestap usun, et näen maarahva kongressil kõiki inimesi, kelle süda on õigel kohal!
Arvo Sarapuu
Eesti maarahva V kongressi korraldustoimkonna esimees