Innovatsioon seisab kuuri all ja selle taga, on aiamaal ja kaunistab kodu. Killuke sellest on pildistatud ja riputatud virtuaalmuuseumi, kust näeb, et Ambla valla inimestes on midagi Jaan Tatikast.
Tatika hingega inimesed said virtuaalmuuseumi
/nginx/o/2017/10/13/7207697t1h9569.jpg)
9. oktoober 2010, 08:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sõna «innovatsioon» on uus ja harjumatu. Muuseumi projektijuhi Reelika Andresson-Kesa selgitusel oligi muuseumi käivitada raske, sest sõna hirmutas paljusid.
Tundub ju ka võimatu, et nii võõras asi asuks sinust paari meetri kaugusel. Ootamatult selgus, et see tundmatu nimega tegelane on end sisse seadnud nina all.
Muuseumi väljakoolitatud küsitlejad leidsid kodudest innovatsiooni huvitava tooli ja grillina, saunast iseehitatud ahjuna, kuuri alt ümberehitatud traktorina, põllult adrana, majast lambi või mõne uhke dekoratiivse oma tehtud paberlillena.
Innovatsioon karjus igast nurgast vastu. «Eestlastel ei tule nutikusest puudu!» kinnitas Andresson-Kesa.
Praegu on virtuaalses innovatsioonimuuseumis üleval ligi 120 teost. Sinna võivad meistritöid lisada kõik soovijad, kuid kavandi alustamiseks käisid küsitlejad läbi mõne valla.
Järvamaal Ambla vallas tegi innovatsiooniretke Aire Pitk, kes tunnistas, et algul polnud tal aimugi, mida innovatsioon endast kujutab, kuid end asjaga kurssi viinud, tundus, et ega see keeruline olegi. «Tuli välja, et mul on ka oma õuel väga palju asju, näiteks vanast pesumasinast tehtud õunapurustaja ja vanast rahakapist meisterdatud suitsuahi,» lausus ta.