Viimasel ajal on olnud palju juttu hindade tõusust. Kõige parem hinnatõusu piiraja on tihe konkurents ettevõtjate vahel, oluline riiklik abinõu on ohjeldada monopoolseid hindu.
Elektri hinda saab alandada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suvel võtsime riigikogus vastu monopolide ohjeldamise seaduse, millega allutatakse kõik kaugkütteettevõtted ja suuremad vee-ettevõtted konkurentsiameti kontrollile ning seega kaob võimalus koguda rekordilisi kasumeid.
Näiteks kogus Tallinna Vesi keset majanduskriisi tarbijatelt nii suurt tasu, et sai 500 miljonit krooni puhaskasu, mis läks aktsionäride dividendideks. Konkurentsiameti hinnangul on nii suur tulukus monopoolses seisus oleva ettevõtte jaoks seadusevastane, kuna see ületab mitmekordselt mõistliku tulukuse määra.
Sama hoolikalt peab vaatluse all olema elektri hind, mille tõusu taotlused lähiajal pole aktsepteeritavad. Lisaks sellele on majandusminister Juhan Partsil välja töötatud seaduseelnõu, mille tulemusena saaks iga elektrienergia tarbija juba uuest aastast maksta kWh eest ligikaudu 11 senti vähem. Kui arvestada, et kõige rohkem kodutarbijaid on valinud paketi KODU1, kus kWh hind on 1,61 krooni, siis saaksime me elektri hinna languse umbes 7%! Kuna aga elektri hind mõjutab ka teiste kaupade ja teenuste hindu, on hinda langetada eriti tähtis.
2007. aastal võttis riigikogu vastu seaduse, millega makstakse taastuvenergia tootjatele toetust. Selle toetuse maksavad kaudselt kinni elektritarbijad elektri eest tasudes. 2009. majandusaasta tulemuste analüüsis jõudis Konkurentsiamet järeldusele, et toetuse määrad on liiga kõrged ja tagavad tootjatele ülikõrge tootluse. Näiteks puitu ja turvast kasutavate koostootmisjaamade investeeringute tootlus on vahemikus 22-28%, hüdroelektrijaamadel 21-40% ja tuuleparkidel 16-25%.
On lubamatu, et inimesed peavad kinni maksma toetuse ülikasumlikele ettevõtetele. Osad täna toetust saavad tootjad ei vaja seda üldse ning osade toetusi tuleks alandada.
On oluline märkida, et praegu kehtiv seadus ei põlista toetuse maksmist. Kehtiva seaduse järgi makstakse seda kuni 12 aastat ning kellelgi pole alust eeldada, et 2007.aastal kehtestatud toetuse määrasid ei tohi muuta. Tuleb arvestada, et seadust vastu võttes puudus Eestis toimiv elektri vabaturg ja praegu saavad tootjad elektrit müüa oluliselt kõrgema hinnaga kui eeldati.
Et mitte kinni maksta ebatõhusat tootmist, tuleb seada toetustele lagi, samuti kontrollib konkurentsiamet ettevõtte kõigi kulukomponentide turuhinnale vastavust. Samas tagab seadusemuudatus tootjale 10% suuruse tootluse.
Tagatud tootluse tõttu on võimalik toetuse kärbet rakendada kõigile toetuse saajatele juba järgmisel aastal, kartmata, et ettevõtjate (tuletan meelde, et monopoolses seisus olevate ettevõtjate) seadusega tagatud õigustatud huve rikutaks.
Kindlasti ei tohi me unustada, et kõrvuti elektritootja õigustatud ootustega on oma ootused ka elektri tarbijal. Kui seadusega pannakse tarbijatele kohustus maksta toetust tootjatele, tuleb tagada, et selle arvelt ei doteeritaks ülikasumlikke ettevõtteid. Valminud eelnõuga on võimalik elektri hinda vähendada ligikaudu 7%.
Loodan, et menetluse käigus muutub eelnõu vaid paremaks, mitte ei lange lobitegijate meelevalda.
Ma ei saa olla nõus väitega, et senistele taastuvenergia tootjatele peavad inimesed tagama hiigelkasumi ning vaid uutele turule tulijatele peaks kehtima õiglane toetuste kord. Elektri hinna langetamist ei saa me kergekäeliselt tulevikku lükata. Pered vajavad reaalseid samme hinnalanguse pidurdamiseks, ja seda kohe!
Kaia Iva
Riigikogu liige, IRL