Sukeldumisviirus pöörab ohvreid veteusku

Kuido Saarpuu
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Andrus Eesmaa / Järva Teataja

Jõudsalt harrastajaskonda kasvatav sukeldumine võib hobina tekitada sõltuvust sedavõrd, et veealusele maailmale pühenduvad kõik vabad hetked ja puhkusereisid. Uusi nakatunuid leidub ka Türil.

Kogenud instruktorite juhendusel sai möödunud pühapäeval 19 Türi ujulasse perespordipäevale kogunud huvilist teha esimesi proovisukeldumisi. Huvi jätkudes võib kohalikus ujulas alata ka põhjalikum algkoolitus.
Pealinna sukeldumiskeskuse Oxygene instruktor, Türilt pärit Siim Rammo naljatles, et sukeldujad on lahke rahvas, kes oma teadmisi najalt vaka all ei hoia.
Rammo enam tavalistel turismireisidel ei käi, vaid valib sihtmaad sukeldumiskohtade kaudu. Eksklusiivsemateks peab ta Norra sadamalinna Narvikut, kus Teise maailmasõja algul lasti põhja kümneid laevu, Punast ja Musta merd, Maldiive, Kariibi merd ning Mehhikot ja Taid.
Sukeldumise omapäraks peab Rammo enda proovilepanekut ja sisehirmudest üle­saamist. «Kui algaja lõpuks asja selgeks saab, on see jube lahe ja maailmapilti avardav meelelahutus,» põhjendas ta. «Kui ikka vaalhai tuhiseb sinu pea kohalt üle, on see asi, mis jääb eluks ajaks meelde.»
 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles