Paide politseijaoskonna noorsoopolitseinikud Malle Hermanson ja Airi Oja on seda meelt, et palju probleeme võiks olemata olla, kui inimesed jätaksid teavitamata, mil nad kodust ära on või milliseid uhkeid asju nad koju ostnud on.
Vanemate avameelsus seab ohtu ka lapsed
22. oktoober 2015, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nende töös tuleb ette ka juhtumeid, kus lapse probleemid koolis saavad alguse lapsevanema käitumisest internetis. «Mis lapsevanemale nunnumeetri käima lööb, võib olla teismelisele kiusamise põhjuseks,» põhjendab Oja.
Noorsoopolitseinikud on seda meelt, et sõltumata internetikeskkonnast ei peaks jagama teavet, mida inimene pole valmis sõna otseses mõttes terve maailmaga jagama. «Isegi siis, kui postitust näeb piiratud hulk inimesi, ei tea kunagi, kes neist pildi oma arvutisse salvestab ja mis sellest edasi saab,» rõhutab Oja.
Hermanson lisab, et inimene ei pruugi mõelda midagi halba, kuid pildi algselt postitanud inimesel kaob kontroll selle üle. «Internetist pole võimalik asju jäädavalt kustutada,» tuletab ta meelde.
«Nii nunnu porgand!»
Airi Oja ja Malle Hermanson hoiatavad, et igasuguste piltide puhul, kus on peal lapsed, peaks vanem hoolega mõtlema, kuidas võib see pilt mõjuda aastate pärast. «Šokolaadise näoga või abitus seisundis laps paneb emmedel nunnumeetri käima, aga teismeeas võib ta sattuda seetõttu kiusamise ohvriks,» põhjendab Hermanson.
«Kindlasti ei tohi panna internetti pilte alasti lastest,» täiendab Oja.
Hermanson kinnitab, et noorsoopolitseinikeni jõudnud juhtumite seas on neid, kus noore probleemide üks põhjus on just lapsevanema mõtlematu postitus või pilt. Mõnikord ei peagi see olema lapsega seotud, vaid peegeldab lapsevanema «vägitegusid» avalikus ruumis.
Olulist teavet kurikaeltele koos profiilil elukohaks märgitud asulaga annavad pildid aias müttavast robotniidukist, murutraktorist või ka kodutehnikast. Samuti puhkusepildid allkirjaga «Näeme nädala pärast!».
«Ma tegin ainult nalja!»
Noorsoopolitseinikud Airi Oja ja Malle Hermanson rõhutavad, et nii nagu tavaelu käitumismaneerid, ei tohiks ka internetis ükski postitus, kommentaar ega sõnavõtt olla solvav või vägivallale ässitav.
On teada, et inimesed tõlgendavad loetut erinevalt ning pelgalt teksti puhul puuduvad hääletoon, žestid ja miimika, mistõttu tuleks igasugused sõnavõtud eriti hoolikalt läbi kaaluda.
Mida üks võib võtta nalja või kaitsmisena, võib teine tajuda ähvardusena. «Kas kõiki koduseid muresid ikka on vaja internetis sel moel jagada?» viskab Hermanson küsimuse õhku.
Kui mõni pilt tundub vaatajale sobimatu, sest sel pildil olev isik on halvasti pildile jäänud või häirib vaatajat taust, soovitavad Oja ja Hermanson solvava kommentaari asemel hoopis pildi postitanud inimesele sõbralikult kirjutada ja küsida, kas ta on selles täiesti kindel, et selline pilt peaks kõigile vaadata olema.
«Oma asi, kus käin!»
Agarad tervisesportlased, kes säutsu, sotsiaalmeedia postituse või mobiilirakenduse abil oma tavapärase jooksuringi või aja, mil nad sportima lähevad, teistelegi teatavaks teevad, riskivad nii ebameeldivate kohtumistega terviserajal kui ka sellega, et keegi luba küsimata nende kodu külastab.
Malle Hermansoni ütlust mööda ei saa ka muidu turvalisel Järvamaal välistada riski, et säärastele tühjendusretkedele tullakse tunnise või veelgi pikema autosõidu kauguselt.
Samal põhjusel on ilmselge, miks pole arukas teavitada pikemast kodust eemal olekust tervet maailma, olgu tegemist siis nädalase päikesereisi või nädalavahetusega Eestimaa looduses.
Hermanson paneb lastevanematele südamele, et kodust eemal viibimisest teavitamine võib ohtu seada ka lapsed. «Kurjategija teab, et täiskasvanu on trennis ja maja on tühi, aga tegelikult on lapsed kodus,» toob ta näite.
Aeg-ajalt tuleb politseil tegeleda juhtumitega, kus tervisesportlasi on kas rünnatud või lihtsalt ehmatatud. Näiteks mai lõpus ründas Rahumäel noort sportivat naist käeraudadega mees. Rünnakus kahtlustatava tabasid politseinikud juuli lõpus.
Nõu annab ka veebikonstaabel
Veebikonstaablid Andero Sepp, Jana Frolova ja Maarja Punak on internetis töötavad politseinikud.
Nad vastavad inimeste interneti teel esitatud teadetele ja kirjadele ning koolitavad nii lapsi kui täiskasvanuid internetiturvalisuse teemadel.
Süütegusid nad ei menetle. Soovitatav on saata oma küsimus või kiri ühele veebikonstaablile, mitte kõikidele korraga.
Enam levinud küsimused ja vastused on välja toodud nõuannete rubriigis.
Politsei kiiret sekkumist vajavatel juhtudel tuleb helistada 112.
Veebikonstaablid Facebookis
Maarja Punak, maarja.punak@politsei.ee
Andero Sepp, andero.sepp@politsei.ee
Jana Aleksandrovna Frolova, jana.frolova@politsei.ee
Internetikasutaja meelespea
VARJA
paroole, isiku- ja pangaandmeid, elukohta, kodunt äraolekut, kodust vara.
EIRA
tundmatute sõbrakutseid, vestlusi, soove, pildi saatmiseks või veebikaamera käivitamiseks kahtlaseid veebiviiteid, tõlkeprogrammidega saabunud kirju.
TEATA
kiusajast, kirjadest ja kommentaaridest, mis solvavad või ässitavad vägivallale.