Järvamaa haigla lubab kliinikumil end «kosida»

Birgit Itse
:

«Järvamaa haigla jääb!» kinnitab Tartu Ülikooli kliinikumi juhatuse liige Mart Einasto. Järvamaa haigla nõukogu on astunud ka esimese sammu võimaliku võrgustumise teel kliinikumiga.

Läinud aasta viimasel koosolekul otsustas Järvamaa haigla nõukogu alustada koostöölepingu ettevalmistamist Tartu Ülikooli kliinikumiga.

Järvamaa haigla peaarst Andres Müürsepp ja Tartu Ülikooli kliinikumi juhatuse liige Mart Einasto soovi järgi võiks koostöölepingu allkirjastamiseni jõuda märtsi lõpuks.

Kui välja arvata tahe olla nõukogus ühe liikmega esindatud, pole kliinikumil nõudmisi, mida tingimata koostöölepingusse kirjutada. Senine ühine tegutsemine annab aga Einastole lootust, et võrgustumine võiks jääda käesolevasse aastasse.

Seega ostab edukate läbirääkimiste korral kliinikum riigi toel Järvamaa haigla aktsiate enamusosaluse. Sotsiaalministeeriumi tervishoiuvõrgu juhi Heli Paluste kinnitusel on riik seni võrgustumist toetanud ja ka Järvamaa haigla puhul arvestatakse summaga samas suurusjärgus, mis on miljon eurot. «Riik toetab piirkondlikku haiglat üldhaigla osaluse omandamisel lähtuvalt kahe haigla omavahelisest kokkuleppest,» täpsustab Paluste. «Kuidas Järvamaa haigla aktsiate müügist raha kasutab, sellesse sotsiaalministeerium ei sekku.»

Jutu, justkui oleks Järvamaa haigla läbirääkimistega hiljaks jäänud ja haiglat ähvardab oht riigi pakutavast «kommirahast» ilma jääda, lükkavad ümber nii haigla nõukogu esimees Kalev Aun kui ka Heli Paluste. Valitsuse otsuse järgi on haiglatel aega võrgustuda aastani 2020.

Kalev Aun täpsustab, et läbirääkimisi on nad pidanud Põhja-Eesti regionaalhaigla, Ida-Tallinna keskhaigla ja Tartu Ülikooli kliinikumiga. «Nõukogu on otsustanud alustada koostöölepingu sõlmimiseks läbirääkimisi kliinikumi ja Ida-Tallinna keskhaiglaga,» täpsustab ta.

Müürsepp täiendab, et Põhja-Eesti regionaalhaigla on samuti valmis Järvamaa haiglat «kosima», kuid ei pretendeeri järjekorras esikohale. «Kuigi riik ei näe Ida-Tallinna keskhaiglat kompetentsikeskusena, on neil olemas kõik osakonnad ning lähtuvalt kliinikumi soovitusest ja senisest heast koostööst sõlmime ametliku koostöölepingu ka nendega,» selgitab ta.

Aun märgib, et talle meeldib Tartu Ülikooli kliinikumi juhatuse esimehe Urmas Siiguri välja käidud visioon, mille järgi võiks 186 kilomeetri peal ehk Tallinna ja Tartu vahel olla üks korralik haigla – Järvamaa haigla.

Elanikkonna vähenemine koos vananemisega ei tähenda veel vähem haigeid, sest eakamad vajavad arstiabi sagedamini, sellega nõustusid kõik asjaosalised.

Mart Einasto kinnitab, et mõtet Järvamaa haigla kogu täiega kinni panna pole kellelgi, küll aga tuleb omavahel kokku leppida osakondade tulevane töömaht.

Seni pole Auna ütlust mööda koosolekutel juttu olnud ühegi osakonna sulgemisest. Paluste selgitusel annab riik kahe haigla koostööleppele heakskiidu, kuid läbirääkimistel teenuste ja nende mahu üle on ministeerium kooskõlastaja rollis.

Sünnitusabi ja günekoloogia puhul viitab Paluste Eesti naistearstide seltsi hinnangule, mille järgi pole sünnitusosakonnad alla 500 sünniga aastas otstarbekad ei majanduslikus ega tervishoiutöötajate pädevuse säilitamise seisukohast.

Erakorralise abi andmine peaks ministeeriumi hinnangul kindlasti Järvamaale jääma.

Andres Müürsepa selgitusel on haigekassa teisest poolaastast vähendanud teatud erialadel Järvamaa haiglas ravijuhte poole jagu ja suunanud need ümber kompetentsikeskustesse. «Kui võrgustume, on võimalus, et arstid jäävad vastu võtma Paides, kui ei, pikenevad järjekorrad näiteks pulmonoloogi, endo­krinoloogi ja neuroloogi vastuvõttudele,» selgitab ta.

Einasto kinnitusel ei tähenda haigekassa otsus anda pool osa erialade ravijuhtudest suurhaiglale automaatselt vastuvõtu vähenemist või kadumist Järvamaal, vaid teenuste osutamises tuleb omavahel kokku leppida. «Tartu Ülikooli kliinikum võtab oma nime all vastu 12 kohas üle Eesti ja praegugi käivad arstid meie kliinikumist Järvamaa haiglasse tööle,» lausub ta.

Müürsepa hinnangul on Järvamaa haigla tase võrreldes teiste üldhaiglatega hea. «Kuna oleme kogukonna silma all, paistavad erinevalt suurte linnade suurtest haiglatest ka väiksed eksimused hästi välja. Erinevalt pealinnast, kus tippaegadel on inimesed EMOs oodanud ka seitse tundi, ei mäleta ma, mil meil keegi niikaua oleks arstiabi oodanud,» põhjendab ta.

Aun rõhutab, et võrgustumine ühe või teisega ei välista patsiendi võimalust pöörduda Põhja-Eesti regionaalhaiglasse või mõnda teise haiglasse Eestis. «Patsient on oma liikumises vaba ja läheb ikka sinna, kus ta enda arvates parimat teenust saab,» ütleb ta.

KOMMENTAAR

Maivi Parv

haigekassa partnerihalduse osakonna juht

Aasta alguses on haigekassa esitanud kõigile üldhaiglatele, sealhulgas Järvamaa haiglale ettepaneku eriarstiabi edasise korraldamise kohta.

Analüüsi tulemusel on igas maakonnas selgunud erialad, mille puhul elanike nõudlus teenuse järele jääb alla 0,5 arsti täistöökoormuse.

Spetsiifilisemate erialade puhul oleme teinud üldhaiglatele ettepaneku osutada teenust alates 2016. aasta teisest poolaastast koostöös kõrgema etapi haiglaga. Järvamaa haigla puhul on selleks Tartu Ülikooli kliinikum.

Ühe võimalusena osutab spetsiifiliste erialade teenust kliinikum Järvamaa haiglas kohapeal, aga lepinguläbirääkimised haiglaga seisavad veel ees.

Kirjuta toimetajalePrindi
Gallup

Kuhu peaks tulema Järva valla keskus?

Küsitluses on osalenud 166 inimest
arvamus
sport
mis? kus? millal?
maa elu
arvamus
sport
60pluss.ee
Gallup

Kas Paidesse on turg vajalik?

Küsitluses on osalenud 319 inimest
Saada vihje
Telli kuulutus
Viimased uudised
Gallup

Küsitluses on osalenud  inimest
ARVAMUS
Maa eluKõik
60 PLUSSKõik
MINU TÖÖ KAASLASED
Elu
INIMENE
VABA AEG
Arhiiv
Liitu Postimehe uudiskirjaga ja ole kursis päeva olulisimate uudistega!
Vali omale meelepärased teemad:
Aitäh, et liitusid
Postimehe uudiskirjaga!
Juba homme jõuab esimene uudiskiri sinuni.
TAGASI POSTIMEHE LEHELE