Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Ivi Normeti sõnul laieneb uute keskustega patsiendi jaoks esmatasandi tervishoiuteenuste valik. „See tähendab, et kui tekib vajadus näiteks füsioteraapia või ämmaemanda teenuse järele, siis esmatasandi tervisekeskuses saab patsiendile kõiki neid lahendusi kohapeal pakkuda,“ lisas Normet.

Loodavate tervisekeskuste meeskond koosneb perearstidest ja –õdedest. Nende kõrval hakkavad tervisekeskustes olema ka füsioterapeudi ja ämmaemanda vastuvõtu ning koduõenduse võimalused. Muud spetsialistid lisanduvad vastavalt konkreetse esmatasandi tervisekeskuse valikule.

Perearstide Seltsi juht dr Diana Ingerainen tõdes, et aastaid on räägitud perearstide kehvadest ruumidest, kaldteede-liftide puudusest – nüüd on hea meel näha, et tekib reaalne võimalus olukorda parandada. "Tervisekeskuste projekt ei ole aga perearstide jaoks ainult uute majade-ruumide ehitamiseks, vaid annab võimaluse ka olulisteks sisulisteks muudatusteks," selgitas ta.  "Ühe nimistuga ei ole võimalik tagada patsiendikeskselt erinevaid esmatasandi tegevusi. Eelkõige puudutab see füsioteraapiat, psühhoteraapiat, aga ka rida uuringuid ja protseduure, mida saaks tulevikus tervisekeskustes korraldada. Noored perearstid soovivad tööd alustada pigem grupipraksistes, kus on tagatud kõik tingimused kvaliteetseks abi andmiseks. Loodetavasti annab tervisekeskuste projekt ühe väga hea lisapõhjuse perearstina töötamiseks Eestis," lisas Ingerainen.

Tervisekeskuste loomiseks saavad raha taotleda kohalikud omavalitsused, 19 haiglavõrgu arengukava haiglat, perearstid ning eriarstiabi osutajad, kelle ruumides juba perearstid töötavad. Taotluste hindamisel on pakutavate teenuste kõrval üheks olulisemaks kriteeriumiks keskuse ligipääsetavus. „Projektide rahastamise üks eeldusi on see, et keskused peavad olema jätkusuutlikud ja patsientide jaoks kergesti ligipääsetavad,“ ütles terviseala asekantsler Ivi Normet.

Esmatasandi tervisekeskuste rajamist toetatakse kokku 113,6 miljoni euro ulatuses, millest 85,2 miljonit eurot tuleb Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondist ja ülejäänud 28,4 miljonit ehk 25% tuleb projektide minimaalsest omaosalusest.

Ettepaneku otsuseks, missuguseid projekte rahastatakse, teeb valikukomisjon, kuhu kuuluvad kolm sotsiaal- ja kaks rahandusministeeriumi esindajat, üks Terviseameti, kaks tervishoiu kõrgkoolide ning üks Tartu Ülikooli arstiteaduskonna esindaja.

Taotluste esitamine kestab 21. jaanuarist kuni 9. maini 2016.