Uhket mõisat ei müüda mitte igale tahtjale

Maria Karumets
:

Kinnisvaraportaalides on müügis kolm Järvamaa mõisat. Renoveeritud ja heas korras Ambla vallas asuvat Rava mõisat ei müü omanik aga igale tahtjale, sest ta on sellest 15 aastaga perele toreda kodu loonud.

Soomlane Veli Matti Pennanen ostis Ambla vallas asuva Rava mõisa aastal 2000. «Mul oli selle mõisa suhtes tookord hea tunne, nüüdseks oleme juba viisteist aastat seda renoveerinud,» lausus ta.

Pennanen on koos abikaasa ja lastega ehitanud seda perele koduks. «Möödunud aasta oli esimene, kui olime siin terve aasta vältel, ka talvel. Rava mõisal oli see esimene talv üle 35 aasta, kus ka talvel maja soe oli,» ütles ta.

Kütmisel jääb abikäsi vajaka

Praegu on ühes kinnisvaraportaalis üleval kuulutus, et müügis on 800 000 euroga omapärane rüütlimõis Rava järve kaldal, kus teisel pool veekogu laiub maaliline looduskaitsealune Rava tammik. Majas on 15 tuba, mis laiuvad 650 ruutmeetril.

Hoone pilte vaadates võib märksõnadena esile tuua kaunid kuninglikud baldahhiinvoodid kuues magamistoas, kroonlühtrid, rohkelt antiikset mööblit, keldrisse tehtud jõusaal ja teises keldriruumis riiulitäite kaupa veinipudeleid.

Hästi säilinud vanaaegsed ahjud, söögitoas filmilik pikk söögilaud 16 inimesele. Lisaks on esile toodud, et kinnistu pole muinsuskaitse all.

Interjööris on säilinud algupärased laia laudisega põrandad, uksed ja aknad.

Pennanen ütles, et nad perega armastavad seda kohta ja tegelikult ei tasuks müügikuulutust väga tõsiselt võtta. «Ilmselt me käime siin ikka edasi ja tegeleme veelgi renoveerimisega, aga kui peaks millalgi välja ilmuma selle mõisa ostuks see nii-öelda õige inimene, me ilmselt kaalume selle müümist,» selgitas ta.

Maja hingega peab läbi saama

Päris igaühele pole Pennanenid valmis oma kodu müüma, selle õige soovija tunnevad nad ilmselt sisetunde järgi ära. «Hiljutine väga külm periood näitas meile, et meid ei ole siin majapidamises piisavalt, et suuta hoida tervet maja soojana,» lausus ta.

Pennaneni vanemad tütred on juba täiskasvanud ja elavad Soomes oma elu, pisemad lapsed on veel liiga väikesed, et aidata.

Pennanen märkis, et sellistel vanadel hoonetel on oma hing. «Sa kas meeldid sellele hingele või mitte, õnneks on meil selle mõisaga head suhted,» lausus ta. «Enim meeldib mulle meie mõisa juures just koht, kus ta asub. Esmalt ongi mõis ju ehitatud kunagi ammu kellegi koduks. 90 protsenti asjadest selles räägivad lugusid minevikust ja räägivad lugusid ka siis, kui meie siit läinud oleme.»

Pennanen lisas, et ta peab vanadest hoonetest ja nende ajaloost väga lugu.

Lisaks Rava mõisale leiab müügiportaalidest veel Järva-Jaani vallas asuva Karinu mõisa kuulutuse. Soovitud hinnaks on märgitud 199 000 eurot. Umbes 850 ruutmeetril paikneva hoone ruumid vajavad tublit renoveerijakätt ja pealehakkamist.

Kuni aastani 1999 tegutsesid seal Karinu põhikool ja raamatukogu, kuid praegu vajab hoone kapitaalremonti.

Kaks kuulutust leiab ka Paide vallas asuva Purdi mõisa kohta. Ühes müüb maakler kinnistut 950 000 euroga, teises on pakrotihaldur pannud selle müüki peagi tulevale oksjonile alghinnaga 230 000 eurot.

Ka sealses mõisas tegutses aastani 2000 kool. Kokku on hoonepinda 3000 ruutmeetrit, mille hulka kuulub ka kõrvalhooneid, nagu ait, tall-tõllakuur, valitsejamaja, teenijatemaja. Osa neist on säilinud, osa varemeis, kuid ka peahoone vajab korralikku remonti.

Karinu ja Purdi mõis on muinsuskaitse all.

Odavalt saadud kinnisvara käib üle jõu

Järvamaa muinsuskaitseameti vaneminspektori Tiit Schvede teada peaksid müügis olema lisaks eespool mainitutele ka Käravete ja Mäo mõis. «Mäo mõis pole vist avalikult müügis olnud, aga omanikud on nõus müüma, kui tuleb keegi, kes hakkaks mõisaga tegelema,» lausus ta

Schvede selgitusel on Käravete ja Purdi mõisa puhul kunagi omale lihtsalt odavalt kinnisvara ostetud, kuid hiljem ei soovita oma kinnisvaraga enam tegeleda. «Kui tänasel päeval mõis osta, tuleb arvestada, et selle renoveerimiseks kulub alates miljon eurot,» lausus ta.

Schvede teada saadi Purdi mõis kätte suhteliselt odava raha eest, omanik võttis suure pangalaenu selle peale, aga laenurahast mõisa parendamiseni ei jõudnud.

Teise halva näitena tõi Schvede esile Käravete mõisa, mis on eriti hullus seisus. «Seegi mõis saadi kunagi kätte väga soodsalt, aga tänaseks ei osata sellega enam midagi peale hakata,» ütles ta.

Head näited on Schvede hinnangul Kolu ja Kirna mõisa uued omanikud, kes tahavad vanu hooneid korda teha. «Kirna mõisa omanik tegutseb selle nimel, et mõis saaks korda, ja olen kursis ka Kolu mõisa omaniku ideedega,» lausus ta.

Karinu mõisa kohta teab Schvede lisada, et praegune omanik tegelikult mõisat endale ei tahtnudki, vaid Tartus elav isik sai selle päranduseks ega oska nüüd midagi peale hakata.

Kirjuta toimetajalePrindi
Gallup

Kuhu peaks tulema Järva valla keskus?

Küsitluses on osalenud 1168 inimest
mis? kus? millal?
arvamus
sport
maa elu
arvamus
sport
60pluss.ee
Gallup

Kas Paidesse on turg vajalik?

Küsitluses on osalenud 329 inimest
Saada vihje
Telli kuulutus
Viimased uudised
Gallup

Küsitluses on osalenud  inimest
ARVAMUS
Maa eluKõik
60 PLUSSKõik
MINU TÖÖ KAASLASED
Elu
INIMENE
VABA AEG
Arhiiv
Liitu Postimehe uudiskirjaga ja ole kursis päeva olulisimate uudistega!
Vali omale meelepärased teemad:
Aitäh, et liitusid
Postimehe uudiskirjaga!
Juba homme jõuab esimene uudiskiri sinuni.
TAGASI POSTIMEHE LEHELE