Metstaguse Agro OÜ juht Teet Kallakmaa ei taha 1,2 miljoni kasutusest väga rääkida, sest kuigi ta on ettevõtte peaaegu olematu raha eest ehitusega algust teinud, on pangalt rahastusotsus puudu. «Kui nüüd pangalt tuge taha ei tule, läheb aina keerulisemaks. Praeguse piimahinnaga ise ei ehita, kuid PRIA (põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet – toim) poolemiljoniline toetus tuleb ju ära kasutada,» selgitas ta.

Kallakmaa tunnistas, et laudad on üle loomastatud ja vajavad uuendust. «Kui pangale natukenegi rohkem sobiks etappidesse hajutatud ehitustegevus, siis saame jätkata. Muidu on tulevik tume ja sellele ei taha kohe üldse mõelda,» ütles ta.

Piimahind seiskas arengu

Piimahinna tõusu  ootab ka PRIAlt ligi poole miljoni euro suuruse toetuse kohta jaatava vastuse saanud teine Järva-Jaani valla põllumajandusettevõte Karinu PM.

Enne ettevõtte juht Erkki Freibach uue lauda alustamisele ei mõtlegi. «Praegune piimahind on seisanud meie suured plaanid Karinul. Meil endil ehituse alustamiseks võimalusi pole ja puudub ka positiivne rahavoog, et pangast laenu saada,» põhjendas ta.

Paar aastat tagasi ettevõtte juhiks valitud Freibach ühtpidi mõistab pankade otsust laenu mitte anda ja teistpidi ei mõista ka. «Loogiline ju oleks, et pank toetaks ettevõtjat, kes tahab kriisiajal investeerida, et siis koos temaga headel aegadel kasumit lõigata. Samas mõistan panga riski, sest meil pole ju praeguste piimahindadega pakkuda edukat äriplaani,» arutles ta.

Seda enam, et panga analüütikud ei ennusta piimahinna tõusu ka tänavu.  «Nii on mõistetav, et ma ei saa laenu, kui piima tootmishind on kallim kui müügihind,» sõnas ta.

Nii jätkab Karinu PM praeguses majandusseisus ellujäämist 500 lehmaga torusselüpsilaudas. Et suuri investeeringulaene kaelas pole, saab ettevõte taimekasvatuse heade tulemustega hakkama.

Kuigi ettevõte taotles uue lauda ehituse lootuses ka keskkonna kompleksloaga loomade arvu suurendamist, suureneb loomade hulk Freibachi ütlust mööda seni vaid pullvasikate arvel, keda müügi asemel hoopis lihaks kasvatatakse. «Kaua me nii põllumajandusettevõtete konkurentsis vastu peame, ma ei tea, kuid lootma peab ikka paremale tulevikule,» ütles ta.

Ka Sargvere põllumajandusühistu juht Toomas Uusmaa pole veel PRIA antud ligi poolemiljonilist toetust kasutama hakanud, kuid läbirääkimised käivad. «Soov on tühjalt seisev laut rekonstrueerida, remontida sõnnikuhoidlad, ehitada juurde söödaküün ja kaks silohoidlat. Kokku 1,1miljonilise investeeringuga on eesmärk muuta tootmine majanduslikumaks ja parandada seal töötavate inimeste töötingimusi,» selgitas ta.

Esialgne plaan on alustada ehitust märtsis. Kui siiani on Uusmaa laudaehituse puhul tulnud toime pangalaenuta, siis nüüd on need ajad piimanduses möödas. «Panga abita ei tule enam kuidagi välja ja esialgse jaasõna olen saanud. Ka ehitaja on hinnapakkumiste teel valitud ning praeguste kavade järgi kestab ehitus etapiviisi kaks aastat,» täpsustas ta.

Sargvere põllumajandusühistul on seejärel 600 lüpsilehma ja üle 700 noorlooma. «Pullvasikad kasvatame  suureks ja realiseerime lihaloomadena, sest suhteliselt hea lihahind aitab madala piimahinna juures veidigi hinge sees hoida,» lausus ta.

Teraviljakasvataja OÜ Mägede Varad sai PRIAlt üle 112 800 euro traktori ja muude masinate ostuks ning on suurema osa ostudest juba teinud.

Ettevõtte juht Raido Allsaar sõnas, et traktori ostis ta  laenuga, kuid mitte vajadusest, vaid majanduslikel kaalutlustel. «Nii on lihtsalt ettevõttele soodsam, sest panga intress on väiksem kui inflatsioon,» ütles ta.

Sorteeri ostis ettevõte välja ja sissemaksed on tehtud ka tehasest tulevate  tipptehnoloogia väetisekülviku ja mullaharimisriista ostuks. «Eks vaatan, kas võtan panga kampa nende väljaostmisel või mitte,» lisas ta.

Teraviljakasvatajal muret pole

Allsaarel on investeerimisplaane teisigi. Koos PRIA toetusega kavatseb ta ettevõtte põhivarasse investeerida 500 000-600 000 eurot, kui palju sellest pangalaenuga, see selgub aja jooksul.

Allsaarele kui teraviljakasvatajale oli möödunud aasta  hea, sest ta võttis viljamüügil börsil end õigustanud riske. Allsaare jälgib Prantsusmaa börsi, mille järgi käib odra ja nisuga kauplemine. «Kevadel fikseerisin hinna odrasaagile ja jaanipäeval väga kõrge börsihinnaga kolmandikule nisusaagist, midagi jäi ka sügisesse, kuid kultuuri lõikes sain keskmised hinnad paremad kui hooajal pakutavad,» selgitas ta.

Nii ei valmistagi investeeringud Allsaarele peavalu ja ta saab laenuvõtul hoopis otsustada, kui kasulik see ettevõttele on.

Allsaarel on kahe ettevõttega kasutusel natuke üle 900 hektari haritavat maad ja lisaks veel metsamaad. «Maal tuleb osata tegevusi kombineerida, teisiti pole mõeldavgi,» sõnas ta.

 

KOMMENTAAR

Indrek Julge

SEB ettevõtete panganduse valdkonna juht

Põllumajandus on olnud investeerimismahukas valdkond, mis vajab järjepidevat panustamist nii nüüdisaegsesse tehnikasse ja seadmetesse kui ka ehitusse ja maaressurssi.

Praegu on altimad täiendavaid investeeringuid tegema taimekasvatajad. Toorpiima tootjatel on olukord keerulisem ning nemad on pigem uute investeeringute tegemisel ootel, jälgides eelkõige piima kokkuostuhinna arenguid.

PRIA toetused on Eesti põllumajanduse arengule väga olulise tähtsusega, seega on vajalik, et riik teeks  kõik, et Euroopa Liidu toetusmeetmed Eestis ka ära kasutatud saaksid.

 

Brit Juus

Swedbanki põllumajandussektori juht

Maaeluminister Urmas Kruuse allkirjastas novembris määruse, millega muudeti põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetuse tingimusi.

Suurim muudatus panga seisukohast puudutas liisingu kasutamist investeeringuobjekti ostmisel. Kui seni maksti toetus kogu ulatuses ühe korraga liisinguandjale, siis edaspidi makstakse see kuludokumentide alusel otse toetuse saajale.

Varem saime käsitleda PRIA toetust omarahastusega, aga uue süsteemi alusel peaks olema kliendil ka omarahastuse summa. Lisaks kaasnevad uue süsteemi rakendumisel kliendile suuremad intressikulud, sest enam ei vähendata liisinguaja alguses investeeringuobjekti maksumust toetuse jagu.

Menetleme kõiki taotlusi individuaalselt ja üritame koostöös kliendiga leida parima lahenduse. Positiivseks rahastusotsuseks on tarvis jätkusuutlik äriplaan, millega tagatakse positiivne rahavoog igakuiste kulutuste ja laenu ja/või liisingu põhiosamaksete ning intressimaksete teenindamiseks.

Riskantsematel juhtudel on nõutav suurem omarahastus, sest sellisel juhul on  kohustuste maht väiksem. Lisaks rahavoole on tarvis ka korralikku tagatist (näiteks põllumaa).