Koos haldusreformi lõpuspurdiga käivad käsikäes ka ümberkorraldused tervishoius. Ilmselt hakkab lähiaastail paljude järvalaste perearst vastu võtma hoopis uues kohas, võimalik, et uues asulaski.

Paari kuu jooksul tuleb perearstidel valida, millise loodava tervisekeskusega ühineda. Sotsiaalministeeriumi määruse järgi osutavad juba mõne aasta pärast esmatasandi arstiabi tervisekeskused, millel on oma väiksemad perearstikeskused.

Määruse koostamise aluseks olnud Tartu Ülikooli teadlaste RAKE uuringu järgi võiks tervisekeskus asuda Paides, Türil ja Koerus.

Viimases juhul, kui teeninduspiirkonda kuuluvad Järva-Jaani, Kareda, Koeru ja Rakke vald. Siis on hõlmatud neli perearsti, kelle nimistute suurus kokku on 5829 inimest.

Tervisekeskustega liidetud perearstikeskused võiksid olla Järva-Jaanis, Imaveres ja Aravetel, neist viimane võiks ministeeriumi meelest olla seotud nii Paide kui ka Tapa tervisekeskusega.

Naabrid ühinevad Paidega

Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Ivi Normet selgitas, et lisaks perearsti ja -õe teenusele peaks keskus pakkuma näiteks ämmaemanda, koduõenduse, füsio- või psühhoterapeudi teenust.

21. jaanuarist saab tervisekeskuste rajamiseks ka toetust taotleda. Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna juhataja Triin Habicht ütles, et kuna Järvamaal on elanikke alla 100 000, valib komisjon välja kaks projekti. «Kui meetme eelarves on vaba raha, siis maakonna paremusjärjestuse alusel välja jäänud projektid arvatakse investeeringute kavasse koondhinnete üldise paremusjärjestuse alusel,» täpsustas ta.

Toetuse piirsumma sõltub perearstinimistute arvust. Kolme perearstinimistuga tervisekeskuse suurim toetussumma on 583 000 eurot. Absoluutselt suurima toetuse summa on 2,79 miljonit eurot, mida saaks taotleda 24 või enama perearstinimistuga tervisekeskus.

Taotluste esitamine kestab 9. maini. Esimesed 15 keskust peavad tööd alustama juba 2018. aastal, kokku on kavas uuendada üle Eesti 35 tervisekeskust.

Ettevalmistusi taotluse esitamiseks teevad Järvamaa haigla ja Türi vald. Koeru vald pole veel otsustanud, kas küsida toetust või lõpetada ettevalmistused tervisekeskuse loomiseks omal jõul.

Järvamaa haigla peaarst Andres Müürsepp täpsustas, et tervisekeskuse ehitamiseks toetuse taotlemise otsustas haigla üldkoosolek ja suve algusest on tööl projektijuht, kes sellega tegeleb.

Praegu on eelrendilepingule alla kirjutanud seitse perearsti. «Paides on kirjalikult oma osalemissoovist teada andnud viis, lisaks Roosna-Alliku ja Väätsa perearst, ootame Kareda perearsti allkirja,» täpsustas Müürsepp.

Esialgse kava järgi on uue perearstikeskuse pindala umbes tuhat ruutmeetrit ja taotletav summa 1 130 000 eurot, millele lisandub 25 protsenti ehk ligi 300 000 eurot omaosalust. «Eks omaosaluseks tuleb võtta pangalaen, aga sellega ilmselt kulud ei piirdu,» ütles Müürsepp.

Müürsepp tõi näiteks, et osa kulusid, nagu porivaibad või ühtsed nimesildid ustel, pole abikõlblikud. Neid kulusid praegu rehkendatakse. «Mõelda tuleb sellele, et lõpptulemus jääb aastateks ja peaks seega pakkuma rõõmu nii töötajatele kui ka patsientidele,» lausus ta.

Müürsepp täpsustas, et praksise sisustamine ja hilisemad kommunaalkulud jäävad osalt ilmselt perearstide kanda.

Müürsepp rõhutas, et praegu pole tulevasele tervisekeskusele eskiisprojektigi, kuid nad on mõelnud, et uus hoone võiks olla ühendatud haigla B-korpusega. «Siin asub näiteks röntgenikabinet ja sel juhul pole patsiendil vaja vahepeal õue pori sisse minna,» põhjendas ta.

Samuti näevad esialgsed kavad ette suuremat parkimisplatsi. «See tuleks praegusele haljasalale,» lisas Müürsepp.

Kui 13. septembril selgub, et Järvamaa haigla taotlus on abikõlblik, algab ehitus Müürsepa hinnangul ilmselt 2017. aasta kevadel ja tervisekeskuse avamine jääb 2018. aasta lõpukuudesse. «Aga need on optimistlikud prognoosid, tavaliselt kipuvad need protsessid venima. Esialgu pole selge seegi, kas haiglal õnnestub saada laenu. On meil ju õendusabikeskuse laen lõpuni maksmata,» selgitas ta.

Paidesse ehitatava tervisekeskusega ei kavatse ühineda Vee tänavas perearstikeskust omav Ingrid Alt. Ta tunnistas, et temale uus süsteem ei meeldi.

Aldi hinnangul on uus idee justkui tagasiminek suurte polikliinikute aega ja loobutakse seni eesmärgiks seatud patsiendikesksusest, kus koos töötab kõige rohkem neli perearsti ja perearst on patsiendile võimalikult lähedal.

Aldi hinnangul ei lahenda uus süsteem tegelikku probleemi ehk perearstide põuda. «Ega uued ruumid asenda perearsti, vaja on ikkagi arsti ennast ja ka pereõde,» rõhutas ta.

Aldi meelest ei peaks võrdse kohtlemise põhimõttest lähtuvalt kohalik omavalitsus ega keegi teine perearstidele töötingimusi looma ehk ruume välja ehitama. «Mina olen oma perearstikeskuse välja ehitanud kelleltki abi saamata, mis tähendab, et see on võimalik,» ütles ta.

Samas nõustus Alt sellega, et kindlasti on praksiseid, kus tingimusi tuleb parendada.

Ka loodab Alt, et Paide saab endale tõeliselt kena tervisekeskuse koos väga hea füsioterapeudiga, kelle teenuseid saaksid kasutada ka tema patsiendid.

Türi valla arendusjuht Üllar Vahtramäe kinnitas, et ka neil käivad ettevalmistused uue tervisekeskuse ehitamiseks Viljandi tänavasse Alexela bensiinijaama vastu. «Detailplaneering on algatatud, üks barakk lammutatud ja teine läheb lammutusele, järgmisel kuul on perearstikeskuse arengukava ka volikogus arutusel,» lausus ta.

Vahtramäe ütlust mööda on nad perearstidega rääkinud, kuid kirjalikke lepinguid sõlminud pole. Küll peaks lisaks kuuele perearstile uues tervisekeskuses inimesi vastu võtma praeguse perearstikeskuse hambaarstid ja avama uksed apteek. «Oleme nendega rääkinud ja nad on kolimisega nõus,» lisas Vahtramäe.

Praeguse kolmekorruselise hoone asemel hakkaksid perearstid Türil vastu võtma ühekorruselises majas, mille energiakulud oleksid võimalikult väikesed. «Arvutused alles käivad, aga kogumaksumus on ilmselt 1,3 kuni 1,5 miljonit,» ütles Vahtramäe.

Ta on teadlik, et kuue perearsti puhul on toetussumma väiksem, kuid lubas, et valla omaosalus on siis lihtsalt selle jagu suurem.

Ka Vahtramäe peab tõenäoliseks, et ehitustööd algavad 2017. aastal ja uue tervisekeskuse avamine jääb optimistlike ennustuste järgi 2018. aasta teise poolde.

Koerulased kaaluvad valikuid

See, kas Koeru vald esitab taotluse tervisekeskuse ehituse rahastamiseks või mitte, selgub ilmselt täna õhtul, kui koos istub vallavolikogu.

Koeru vallavanema Andres Teppani selgitusel on Koeru mõnes mõttes ajast ees, sest neil on 70 protsenti tervisekeskuse avamiseks nõutavatest töödest tehtud. «Koerus on CO2 raha abil renoveeritud kahekorruseline hoone, milles on tehtud ka sisetööd. Peame lihtsalt selgeks saama, kui palju raha meil on vaja, ja siis selgub, kuidas oleks mõistlik seda rahastada,» selgitas ta.

Teppan märkis, et kui sotsiaalministeeriumist raha küsida, tuleks võtta tööle projektijuht ja kõiki nõudeid täites ei pruugi projekti omaosalus tulla väiksem, kui nii-öelda oma ja naabrite rahakoti abil töid lõpetades. «Eks plusse ja miinuseid ole mõlemal juhul,» sõnas ta.

Praeguse kava järgi peaks Koeru tervisekeskuses vastu võtma senise kahe arsti asemel vähemalt kolm perearsti. «Ruumi on ka rohkematele,» kinnitas Teppan.

Ta lisas, et lähtuvalt haldusreformist on nad pidanud läbirääkimisi ka naabervaldade, Järva-Jaani ja Karedaga. «Osa Rakke inimesi on nagunii juba meie nimistus,» lisas ta.

Teppan täpsustas, et kui vald peaks otsustama toetuse abil ehitamise kasuks, jääb ilmselt uue keskuse avamine 2018. aasta teise poolde, aga omavahenditest ehitamise korral pole välistatud võimalus, et Koeru tervisekeskus avab uksed juba varem. «Sel aastal kindlasti ehitamiseks ei lähe,» märkis ta.

Tervisekeskuse lisateenustega täitmist ei pea Teppan probleemiks. «Ämmaemanda võtame kindlasti palgale, aga kõiki teenuseid on võimalik ju sisse osta,» sõnas ta.

Samuti on majas apteek ja hambaarsti vastuvõtt. «Tervisekeskus tuleb igal juhul,» lubas Teppan.

Ambla vallavanem Rait Pihelgas ütles, et nemad tervisekeskuse ehitamiseks taotlust esitada ei kavatse. Ta teab, et Tapa haigla taotleb nelja perearstinimistuga tervisekeskuseks raha.

Küll on valla soov, et perearstid jääksid vastu võtma iga päev Aravetel ja kaks korda nädalas Amblas – ehk et senine teenus ei halveneks.

Pihelgas lisas, et vallale ei oma tähtsust, kas perearst käib nende juurde Tapalt, Rakverest, Paidest või Koerust. «Olulisem on hea koostöö ja Ambla vald on valmis maksma meile tööle tulevale perearstile ka toetust,» kinnitas ta.