Kui läheb kaevamiseks, tuleb välja võtta ekskavaator

Kuido Saarpuu
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Ajad, mil hambaravi seostus koliseva, müriseva ja mis peamine, hirmsat valu tegeva puurimismasinaga, peaksid olema jäänud minevikku. Tänapäevast ravi, kus kasutusel on hulk spetsiifilisi vahendeid, tehakse sootuks meeldivamates oludes.

Valged avarad ruumid, vaikne meeleolumuusika, LCD-ekraan näitab pilti, arst ja tema abiline on kui lahke pererahvas – selline on kõike muud kui hirmutav esmamulje Paide veetornelamu esimesel korrusel asuva M. Põder Hambaravi kabinetist.

No olgu, maalime pisut tõsisema pildi: pisikesest muusikakeskusest kostab tavaliselt mõni raadiojaam ja ekraanilt ei jookse meelelahutusprogrammi, vaid digiröntgeni pildistatud pilt (mis näitab ära põletiku- ja kaariasekolded). Ja see pilt, nagu kinnitab 1991. aastast Paides hambaarstina (viimased 20 aastat M. Põder Hambaravis) töötav Reenika Virks, pole tihtilugu selline, nagu võiks oodata. «Kakskümmend protsenti täiskasvanutest ja lastest on sellised, kes tulevad lihtsalt kontrolli, neist vahest viis protsenti on sellised, kel see asi vaid kontrolliga piirdubki. Need on alati äärmiselt meeldivad kohtumised,» selgitab ta. «Tavaliselt jõuab minuni inimene, kel on hammastega mingi probleem ja ta tuleb ravi saama.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles