Verekeskus kutsub Paidesse doonoripäevale

Birgit Itse
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Doonoripäev Paides. Aravetelane Aivar Tammaru on doonor alates 2004. aastast. 
DMITRI KOTJUH, JÄRVA TEATAJA/SCANPIX
Doonoripäev Paides. Aravetelane Aivar Tammaru on doonor alates 2004. aastast. DMITRI KOTJUH, JÄRVA TEATAJA/SCANPIX Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Paides on jälle doonoripäev, Põhja-Eesti regionaalhaigla verekeskus kutsub verd loovutama 15. märtsil kella 10.30st 15ni.

Verekeskuse doonorluse arendusjuht Ülo Lomp juhtis tähelepanu, et johtuvalt haiglate tellimustest on viimasel ajal eriti suur nõudlus 0, A ja B reesusnegatiivse vere järele, kuid täiendust vajavad ka kõigi teiste veregruppide varud.

„Oleme ootusärevil järvakatega kohtumisest, sest siinsed doonorid on alati nii meie doonoripäevi kui ka doonoritelke rohkearvuliselt külastanud ning meie verevarusid tõhusalt täiendanud. Lisaks on Paide linn omavalitsusena verekeskuse  hea koostööpartner ning ka linnapea Siret Pihelgas doonorina linna rahvale eeskujuks ,“ rõhutas Lomp.

Paide kultuurikeskuses 18. veebruarilolnud doonoripäeva külastas 87 inimest ja tehti 76 vereannetust. „Loodame südamest, et ka märtsikuu doonoripäeva külastab rohkelt suure südamega järvakaid,“ sõnas Lomp.

Doonoriks sobib terve, puhanud ja söönud ning vähemalt 50 kg kaaluv inimene vanuses 18–60 eluaastat, kes on Eesti Vabariigi kodanik või elanud Eestis elamisloa alusel üle ühe aasta.

Verekeskus julgustab doonoreid verd loovutama regulaarselt, kolm-neli korda aastas. Meestel peab kahe vereloovutuse vahel olema 60 päeva ja naistel soovitatavalt 90 päeva.

Iga vereloovutus aitab vähemalt kolme patsienti. Doonorite verd kasutatakse rasketel operatsioonidel ja sünnitustel, patsientide raviks verejooksu, raske trauma, aneemia, leukeemia, vähi- ja maksahaiguste, põletuste ning paljude teiste haiguste puhul.

Doonorivere toel on võimalikud teha ka paljusid plaanilisi operatsioone, mida muidu liiga suure verekaotuse kartuses ei saaks sooritada. Eesti haiglates tehakse vereülekanne ligi 20 000 patsiendile aastas.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles