Kurla küla möödunud aegadest pajatavas «Kurla küla vanas pildialbumis» (ilmus 2012) kirjutab Aina Lee, et külas on tegutsenud kaks algkooli: Kurla õigeusklik algkool ja Kurla algkool. Kui esimene lõpetas hariduse andmise Eesti Vabariigi algusaastail, siis Kurla algkool tegutses aastani 1936, mil ta ühendati naaberkülas Meossaares asuva kooliga – raha loeti ka toona hoolikalt. Kurla algkooli tarvis ostis Kabala vald 1878. aastal Kabala mõisnikult parun Vietinghoff-Scheelilt 2163 hõberubla eest maatüki, kuhu rajati koolitalu: koolimaja ühes eluruumidega koolijuhatajale ning talu abihooned. Kui kooli nimeks oli Kurla algkool, siis talu nimeks sai Sepassaare. Sepassaare käis käest kätte, just nii, kuidas vahetusid kooliõpetajad (kool oli õpilaste arvult väike, õpetaja oli üksiti ka koolijuht). Esimene koolmeister oli Jaan Jung, kes on tuntud ka kui esimene eestlasest arheoloog, Maarjamaa linnamägede ja kalmete uurija ning meie muinasteaduse rajaja. Peale teda tuli õpetajaks Mihkel Rei Kõo vallast. Mihkel ja Marie Rei peres nägi 1886. aasta 22. märtsil ilmavalgust poisslaps, kellele pandi nimeks August. Algteadmised sai August isa käe all Kurla algkoolis, edasi kulges koolitee Pilistvere kihelkonnakoolis, Tartu Aleksandri gümnaasiumis ja Peterburi ülikooli õigusteaduskonnas. Ühiskondlikult ja poliitiliselt aktiivne August Rei oli üks neist, kes korraldas Eesti rahvusväeosade loomist võitluseks omariikluse eest Vabadussõjas. 1918. aastal sai temast Eesti Ajutise Valitsuse töö- ja hoolekandeminister, seejärel peaministri asetäitja. Aastatel 1919-1920 oli ta Asutava Kogu esimees, 1925-1926 II Riigikogu esimees. 4. detsembrist 1928 kuni 9. juulini 1929 oli August Rei Eesti Vabariigi riigivanem – juba kümnes valitsusjuht noore vabariigi lühikesel teel. 1928. aasta suvel külastas riigivanem Jaan Tõnisson Rootsi kuninga Gustav V kutsel Stockholmi. Vastuvisiidi Tallinnasse tegi Gustav V järgmisel aastal 27.-29. juunil. Siis oli tema vastuvõtjaks ja saatjaks riigivanem Rei. August Rei põgenes 1940. aastal nõukogude okupatsiooni eest Rootsi. 9. jaanuarist 1945 kuni 29. märtsini 1963 oli ta peaminister Eesti Vabariigi presidendi ülesandeis eksiilis.
Kurla küla möödunud aegadest pajatavas «Kurla küla vanas pildialbumis» (ilmus 2012) kirjutab Aina Lee, et külas on tegutsenud kaks algkooli: Kurla õigeusklik algkool ja Kurla algkool. Kui esimene lõpetas hariduse andmise Eesti Vabariigi algusaastail, siis Kurla algkool tegutses aastani 1936, mil ta ühendati naaberkülas Meossaares asuva kooliga – raha loeti ka toona hoolikalt. Kurla algkooli tarvis ostis Kabala vald 1878. aastal Kabala mõisnikult parun Vietinghoff-Scheelilt 2163 hõberubla eest maatüki, kuhu rajati koolitalu: koolimaja ühes eluruumidega koolijuhatajale ning talu abihooned. Kui kooli nimeks oli Kurla algkool, siis talu nimeks sai Sepassaare. Sepassaare käis käest kätte, just nii, kuidas vahetusid kooliõpetajad (kool oli õpilaste arvult väike, õpetaja oli üksiti ka koolijuht). Esimene koolmeister oli Jaan Jung, kes on tuntud ka kui esimene eestlasest arheoloog, Maarjamaa linnamägede ja kalmete uurija ning meie muinasteaduse rajaja. Peale teda tuli õpetajaks Mihkel Rei Kõo vallast. Mihkel ja Marie Rei peres nägi 1886. aasta 22. märtsil ilmavalgust poisslaps, kellele pandi nimeks August. Algteadmised sai August isa käe all Kurla algkoolis, edasi kulges koolitee Pilistvere kihelkonnakoolis, Tartu Aleksandri gümnaasiumis ja Peterburi ülikooli õigusteaduskonnas. Ühiskondlikult ja poliitiliselt aktiivne August Rei oli üks neist, kes korraldas Eesti rahvusväeosade loomist võitluseks omariikluse eest Vabadussõjas. 1918. aastal sai temast Eesti Ajutise Valitsuse töö- ja hoolekandeminister, seejärel peaministri asetäitja. Aastatel 1919-1920 oli ta Asutava Kogu esimees, 1925-1926 II Riigikogu esimees. 4. detsembrist 1928 kuni 9. juulini 1929 oli August Rei Eesti Vabariigi riigivanem – juba kümnes valitsusjuht noore vabariigi lühikesel teel. 1928. aasta suvel külastas riigivanem Jaan Tõnisson Rootsi kuninga Gustav V kutsel Stockholmi. Vastuvisiidi Tallinnasse tegi Gustav V järgmisel aastal 27.-29. juunil. Siis oli tema vastuvõtjaks ja saatjaks riigivanem Rei. August Rei põgenes 1940. aastal nõukogude okupatsiooni eest Rootsi. 9. jaanuarist 1945 kuni 29. märtsini 1963 oli ta peaminister Eesti Vabariigi presidendi ülesandeis eksiilis. Foto: Kaarel Aluoja erakogu
Kommentaarid
Copy