Maapõu loovutab endiselt surmavalt ohtlikku sõjamoona

Foto: Lääne-Eesti pommigrupp

Päästeameti demineerijatel on käsil kibekiire tööaeg, sest siin-seal loovutab maapõu ikka veel sõjaaegseid lõhkekehi.

Lääne-Eesti pommigrupi juhataja Janek Sõnum paneb inimestele südamele mitte mängida niisuguste leidude juures kangelast. Kahtluse korral tuleks varmalt valida number 112 ning lasta spetsialistidel oma tööd teha.

Vaatamata lõhkekehade ajahambast puretud välimusele ja käivitusmehhanismi puudumisele on nad siiski ülimalt ohtlikud ja muutuvad üha ohtlikumaks.

*Millal on demineerijatel käes kõige kibedam aeg?

Kõige rohkem leitakse lõhkekehi just kevadel ja sügisel, sest nagu kive põllul, toob maapind välja lõhkekehi, mida põllutöölised ja metsas seenelised leiavad.

Peale selle tuleb hulk lõhkekehi välja ehitus- ja kaevetööde käigus ning vanu kuure, hooneid ja garaaže koristades. Ju on need ammustel aegadel ja väga erinevatel põhjustel sinna sattunud.

*Mida tuleb teha esmajärjekorras, kui inimesel on põhjust kahtlustada, et ta on leidnud lõhkekeha?

Lõhkekeha või sellega sarnase eseme leidmise korral tuleks sellest alati teavitada telefonil 112. Kõik lõhkekehad on valmistatud selleks, et tappa või tekitada suuri purustusi.

Lõhkekehad võivad välja näha väga erinevad ja ilmuda välja ettearvamatutest kohtadest, seetõttu suudavadki nende ohtu tuvastada üksnes selle valdkonna spetsialistid – demineerijad.

Mingil juhul ei tohi hakata eset liigutama või transportima. Vaatamata nende ajahambast puretud välimusele ja võimaliku käivitusmehhanismi puudumisele on nad siiski ülimalt ohtlikud.

Vastupidi levinud arvamusele muutuvad nad aja jooksul paraku üha ohtlikumaks.

Igale väljakutsele reageerivad demineerijad kohe. Juhul kui lõhkekeha leidjal puudub võimalus demineerijaid ära oodata ja leiukohta näidata, tuleb siiski leiust teavitada.

Sellisel juhul võtavad demineerijad leidjaga ühendust, annavad käitumisjuhiseid ning selgitavad asukoha välja telefoni teel. Väljakutse tegemisega ei kaasne leidjale keerulisi menetlustoiminguid.

Meie kogemuse põhjal tasub väga skeptiline olla ka kohalike teadjameeste hinnangute suhtes, kes on väidetavalt lõhkekehadega varem sageli kokku puutunud ja teavad, millega on tegu. Üldjuhul piirduvad nende teadmised üksnes eseme üldotstarbe tuvastamisega.

Pommigrupile tuleb sageli infot legendide kohta (kuhugi on kunagi midagi maetud). Paraku võimaldab pommigruppide isikkoosseisu hetkeline võimekus ja väljakutsete arv tegeleda üksnes tegelike leidudega.

*Kuidas saaks tavainimene tuvastada, kas tegemist on lõhkekehaga või mitte? Tihti on ju maa seest tulnud kraam mullakarva välimusega, roostes, väga kehvas seisus?

Üldjuhul ei saagi. Lahingumoona liikidel on küll kindlad tunnused, mille järgi võib öelda, et tegemist on kindlasti lahingumoonaga, kuid et neid liike on palju ja erineva kujuga, siis on nende tuvastamine äärmiselt raske inimesele, kes pole varem nende esemetega kokku puutunud.

Juhul kui inimesel tekib kasvõi kahtlus, et tegemist võib olla plahvatusohtliku esemega, tasub sellest kindlasti teada anda.

Pommigrupp võtab helistajaga ühendust ning koos püütakse selgitada, kas esemes on midagi ohtlikku või mitte. Sageli saadavad inimesed selliste leidude korral meile pildi. See oleks demineerijatele kõige lihtsam võimalus eset tuvastada.

*Mis juhtub leitud lõhkekehadega? Millistel juhtudel lähevad need kohe hävitamisele, millistel juhtudel mitte?

Leitud lõhkekehad tuleb demineerijal eelnevalt täpselt identifitseerida ja määrata selle ohu aste.

Palju sõltub ka leiukohast. Juhul kui eseme seis ei võimalda teisaldamist ja see on leitud asustatud kohast, määratakse ohuala ja inimesed evakueeritakse piirkonnast. Samuti võetakse hoonete ja rajatiste kaitseks kasutusele meetmeid.

Kui eseme seis ja ehitus võimaldavad seda teisaldada, viiakse see hävituskohta ning täiendava lõhkeaine või spetsiaalsete erilaengute abil hävitatakse.

Lõhkekehi ei neutraliseerita demonteerimise teel, nagu sageli arvatakse. Demineerijatele tekitab suurt muret spetsiaalsete hävituskohtade puudumine ning turvalise ohuala korraldamine, sest inimesi ei jätku ja ohuala on üldjuhul väga suur.

*Kas leitud lõhkematerjali võib inimene loovutada aasta ringi karistust kartmata?

Oleme mitmel aastal korraldanud lõhkematerjali loovutamise kampaaniaid.

Kolmanda kampaania lõpus tekkis probleem, sest riigikohus otsustas, et Eesti seadusandlus ei luba lõhkematerjali loovutamise kampaaniaid teha, sest seaduses pole sellist paragrahvi, mis ütleks, et lõhkeaine või lõhkekeha vabatahtlikul loovutamisel ei alustata kriminaalmenetlust.

See pani kampaaniatele piduri peale ja me ootasime 2013. aastani, kui jõustus seadusemuudatus, mille järgi inimene lõhkematerjali vabatahtlikul loovutamisel karistada ei saa.

Eelmisel aastal jõustunud kriminaalmenetluse seadustiku muudatus ütleb, et lõhkematerjali vabatahtlik loovutamine on aluseks, et kriminaalmenetlust ei alustata. Seega – inimene võib julgelt ja karistust kartmata loovutada vabatahtlikult lõhkematerjali aasta ringi.

 

PEA MEELES

• Kui oled leidnud lõhkekeha, ära seda mingil juhul puuduta.

• Hoiata läheduses viibijaid ja teata leiust telefonil 112.