Muheda tekstiga puusiltidest kujunes kasulik hobi (1)

Silvi Lukjanov
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Mida humoorikam sauna, joomise või kalameeste teemaga seotud tekst puusildil on, seda rohkem neid ostetakse, jõua ainult teha ja laatadel müümas käia.

Türi vallas Villevere külas elab perekond Sild. Pereisa Andrus valmistab puutreppe, millest jääb materjali üle. Sobivasse suurusse lõigatud tükkidele põletab pereema Diana kodus telekat vaadates peale tekste. «Mida humoorikama sisuga tekst, seda rohkem ostetakse. Näiteks ütlusi «Kel kaluri verd, sel isiklik mõrd» või «Mitte tülitada, inimesed joovad» ei jõua nii palju tehagi, kui soovitakse,» selgitas ta.

Popimad silditeemad ongi seotud sauna, joomise ja kalameestega. Et ühesuguste tekstide valmistamine ei muutuks üksluiseks, valmib neid palju erinevaid, ka suuruse ja otstarbe poolest.

Aastatega on siltidele lisandunud detaile, nagu sepistatud WC-paberirulli hoidjad, nagid ja pudelikorgiavajad. «Et puusildil oleks ikka kasulik otstarve,» sõnas Diana.

Aastas kõrvetab Diana läbi kaks põletuskolbi. Päris täpset arvestust ta enam pidanud pole. «Algul kirjutasin neid lausa vanasõnade järgi üles, kuid peagi läks arvestus sassi ja sinnapaika see jäi,» sõnas ta.

Nüüd teab Diana vaid, et laatadele minnes tuleb kaasa võtta 300-400 silti päeva peale. Kui laat on mitmepäevane nagu tänavu laadahooaega alustav Türi lillelaat, siis tuleb kaasa võtta ikka korralik ports.

On olnud suvesid, kus Diana Sild on käinud kümnel laadal, ikka Jõgeva küüslaugufestivalil, Paunvere väljanäitusel Palamusel ja Tahkuranna hapukurgifestivalil, rääkimata Seto kuningriigi päevadest.

Paljudel laatadel on Dianal välja kujunenud oma müügikoht. «Tänavu on kavas minna vaid viiele-kuuele, sest tahan puhata ka. Eesmärk pole siltidega rikkaks saada, vaid teha neid mõnusa talvise tubase hobina,» lausus ta.

Elatist teenib Diana abikaasa Andruse trepiettevõttes maalri-raamatupidajana. «Andrus teeb trepi valmis, mina peitsin, lakin ja hoian ka firmade raamatupidamise korras,» täpsustas ta. Raamatupidajaoskused omandas ta pärast keskkooli lõpetamist kursustel.

Puusilte toodab pere 2002. aastast. Alguse sai kõik Villevere külaüritusest, kuhu sooviti neilt auhindadeks puust medaljone. «Siis sai tehtud puutükkidele ka sõpradele-sugulastele kingituseks paar naljalauset. Rahvale meeldis ja hakkasin neid tegema talveõhtuti. Kevadeks oli puusilte sedavõrd palju, et oli vaja turustama hakata. Nii juba 14 aastat,» selgitas Diana Sild. Puusiltidega kauplemiseks lõi ta osaühingu Araka-Silla.

Et puusiltide tootmine ennast ära tasuks, tuleb neid Diana selgitusel valmistada kordades rohkem ja siis enam mitte üksi kodus. Ka laatadel tuleks käia kordades rohkem ja veel parem – müüa puusilte aasta ringi ja mitmes poes.

Selline tulevikuväljavaade Diana Silda ei rõõmusta. «Teen puusilte pigem hobi korras edasi ja tunnen heameelt, et mul on hobi, millele ma ei pea peale maksma, nagu sellegi üle, et saan sõbrannadega suvel laatadel käia mehe meelest mokalaata pidamas,» lausus ta naljatades.

Abikaasa Andrus Sild sõnas, et puusilte tasub naisel toota vaid seetõttu, et materjali saab ta tema käest. Muidu oleks nende hind turul palju kõrgem ja ostjaid veelgi vähem. Praegu ei tee pere puusiltide müügil vahet, mis sorti puust see on.

Hind sõltub vaid Diana ajast, mis kulub tal neile tekste kõrvetades. «Kui tekstile kulub poolteist tundi ja juurde ostame  termomeetri või mõne sepise, siis küsime sildist 25 eurot. Lihtsama teksti ja väiksemal laual sildi saab kätte kümnega,» lausus ta. «Ikka kasulikum, kui trepiülejääke lihtsalt kütteks kasutada.»

Nii on Silla peres  aastatega valminud tuhandeid puusilte, kuid oma kodus pole neid näha ühtegi. Isegi mitte lõikelauda või saunatermomeetrit. «Mehe tehtud trepil kõnnin uhkusega teisele korrusele ja näitan tema tehtud mööblitki, kuid oma käsitööd ma koju silme alla ei taha,» põhjendas Diana.

Puusildid arvudes

1,5 tundi võtab valmistamine

15–25 eurot on tüki hind

300-400 tükki ühele laadale

5-6laata aastas

Allikas: Araka-Silla OÜ

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles