Türi ja Särevere vahelisele kergliiklustee sillale üles seatud lilleamplitest ühesse on sinikaelpart teinud pesa ja haub. Sellesse suhtuvad mõistva ettevaatlikkusega nii lillede kastja kui ka uudistavad möödakäijad.
Sinikaelpart tegi pesa hõljuvasse lilleamplisse
19. mai 2016, 06:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Türi ja Särevere vahelist kergliiklusteed kaunistab neli lilleamplit. Et nendest tuulte meeltevallas hõljuvatest lillekobaratest võib vastu vaadata pesal istuv part, Türi Halduse lillekastja Rein Heinla väga enam ei imestagi. «Ega nad meil siin esimest aastat lilleamplisse hauduma tule,» sõnas ta.
Kas tegemist on ühe ja sama pardiga, selle üle Heinla pead ei murra. See pole talle tähtis. «Ampleid ta küll vahetab. Mõni aasta tagasi oli pesa linna poolt tulles vasakus reas viimases, tänavu siis paremas,» täpsustas ta.
Heinlale pardid meeldivad. Nii püüab ta nendega arvestada ka oma tööd tehes ja kastab nii, et pesas istuvat lindu vähem häirida. «Kui siin kastan, ega ta mind väga kardagi, vaatab vaid pead kallutades otsa. Ju teab, keda võib usaldada, sest eks neile ole siin liiga ka tehtud ja pesa lõhutud. Loodame, et tänavu näeme ka poegi. Võiks ju,» arutles ta.
Lilleamplis elutsevalt pardilt loodab poegi näha ka kergliiklusteed tihedalt kasutav türilane Raima Aedma. «Iga kord, kui siit kas koera või lapsega jalutusringile läheme, viskame tema elutegevusele silma peale,» lausus ta. «Muidugi on tore, et part elu Türil kohe nii turvaliseks peab ja nii käidavas kohas mune haududa otsustab. Poegadega part teega paralleelselt kulgeval jõel oleks veelgi suurem vaatamisväärsus kui praegune lilleamplis hauduv part.»
Lilleamplisse pardi ilmumist teavad jälgida paljud silla kasutajad. Linnule pesal heidavad huviga pilke ja klõpsivad pilte teha nii täiskasvanud kui ka lapsed. Väiksemaid neist võtavad vanemad sülle, et nad lindu paremini näeksid.
Isegi silla juures õlut juua armastavad mehed on pardipesast teadlikud ja hoiatavad uljaid ninapidi liiga lähedale mineku eest.
KOMMENTAAR
Monika Laurits-Arro
keskkonnaameti looduskaitse bioloog
See, et sinikaelpart lilleamplitesse pesa teeb, pole enam erakordne. Selliseid teateid tuleb kõnniteeäärsetest amplitest lausa Tallinnast ja teada on antud pardipesadest ka lilleamplitest rõdudel.
Kuigi linnades olevad pardid on inimestega harjunud märksa rohkem, kui oskame arvata, siis häirida neid ei maksa. Ka sööta mitte. Inimesteni on hakanud jõudma teadmine, et parte ei tohi sööta, vähemalt saiaga mitte.
Soovitan panna üles teavitav silt, et hauduvat lindu ei tasu minna vaatama liiga lähedalt ja veel vähem teda puutuda, sest isegi inimestega harjunud linnule on see haudumise ajal liiast. Tulemus võib olla see, et part jätab pesa lihtsalt maha.
Tavaliselt teevad pardid pesa maapinnale rohutuustide varju ja paljudel on praegu pojad juba haudutud. Kuigi jutuks oleval pardil pole küll munade haudumiseks valitud tavapärane koht, siis poegade kukkumine ka kahe meetri kõrguselt alla vette pole neile mingi takistus. Juuni alguseks peaksid kõigil looduslikel partidel olema pojad.