Ilusad ilmad toovad rahvast üha enam jalgratastele. Paraku on pika sügise ja talvega ära ununed nii mõnigi reegel, mille järgimine tänaval on turvaliseks liiklemiseks vajalik.
Politseijuht manitseb jalgrattureid korrale
19. mai 2016, 16:14
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paide politseijaoskonna juht Margus Toomsalu tuletab meelde esmased reeglid, mida jalgrattal liikleja peaks arvestama.
Jalgratast võib iseseisvalt sõiduteel juhtida vähemalt kümneaastane laps, kes on läbinud vastava väljaõppe ning kannab kaasas jalgrattajuhiluba. Juhiluba peab kaasas kandma kuni 16aastaseks saamiseni. Koos täiskasvanuga võib sõiduteel jalgratast juhtida vähemalt kaheksa-aastane laps.
Juhiloa saamiseks soovitas Toomsalu pöörduda esmalt kooli poole. Kui õppeasutuses pole võimalik luba teha, tuleb minna liikluskasvatuse kodulehele (www.liikluskasvatus.ee) ja sealt valida jalgratturite eksamineerija. Meie maakonnas tegeleb sellega Järvamaa liiklusbüroo.
Meeldetuletust vajab Toomsalu tähelepanekut mööda seegi seik, et alla 16aastastel on jalgrattaga sõites kiivri kandmine kohustuslik. «Kindlasti ei peaks kinni jääma sõnasse kohustuslik, sest kiiver kaitseb õnnetuse juhtudes reaalselt selle kandja elu ja tervist. See on kohane ka täiskasvanutel,» lausus ta.
Ohutuse poolelt on jalgratturile väga tähtis eristuda üldisest liiklusvoost. Parimad võimalused selleks on kanda erksavärvilist riietust või helkuritega turvavesti.
Lisaks eelnevalt loetletud reeglitele soovitas politseijuht tähelepanu pöörata kindlasti ka rataste tehnilisele seisukorrale. «Kontrollige enne sõitu üle, kas ratta pidurid on töökorras, olemas kõik vajalikud helkurid (ees valge helkur, taga punane ja mõlema rattaküljel kollane helkur). Veenduge, et signaalkell on kinnitatud ja pimedal või halva nähtavuse korral sõitmiseks on olemas ees valge tuli ja taga punane,» loetles ta olulisi detaile.
Jalgrattaga sõitmisel kehtib nii nagu teistegi liiklejate puhul põhimõte: näe ja ole nähtav! Tuleb teha kõik endast olenev, et end liikluses nähtavaks teha, eriti pimedal ajal või sajuse ilmaga.
Lisaks sellele, et kõigi loetletud reeglitega arvestada, on vaja arvestada ka teiste liiklejatega, sest see on ohutu liiklemise vaatest väga tähtis.
Toomsalu ütlust mööda ei teata sageli ka kõnniteel sõitmise reegleid. Kõnniteel võib sõita ainult alla 13aastane jalgrattur ja tema kuni kaks saatjat ning väikelast rattatoolis sõidutav jalgrattur. Kõnniteele võib erandkorras sõita ka siis, kui sõiduteel sõitmine tee seisukorra tõttu on oluliselt raskendatud.
«Kindlasti on igaüks kohanud liikluses noori, kes uhkelt, käed risti rinnal rattaga sõidavad või esiratas õhus, tagarattal tasakaalu katsetavad. Nad on ohtlikud mitte ainult kaasliiklejatele vaid ka iseendale ja selline käitumine on tänava liikluses lubamatu,» hoiatas politseijuht. Ta lisas, et igasugune trikitamine jäägu kõrvalistesse kohtadesse või selleks mõeldud ekstreemspordi parki.
Toomsalule on tänava- ja maanteepildist silma jäänud, et tihti kasutatakse kaherattalisi ka veomasinatena. «Kes veab raamile kinnitatud laudu, kes pakiraamil või juhtraual sõpra,» märkis ta. Nagu juba pakiraami nimigi ütleb, on tegemist pakkide vedamiseks mõeldud alusega. Juhtraamil kellegi sõidutamine võib olla ebaturvaline nii juhile kui kaassõitjale. «Ärge vedage esemeid, mis takistavad juhtimist või tekitavad täiendavat ohtu teile endale ja teistele liiklejatele,» manitses ta.
Jalgrattal sõidutada võib ainult sõitjat, kes istub selleks ettenähtud istmel ja kannab kinnirihmatud kiivrit. Ehk siis saab tegemist olla vaid väikelapse sõidutamisega talle ohutul moel.
Mõne aasta eest uuenenud liikluseeskiri lubab jalgrattaga sõita ka ülekäigurajal, kuid sealjuures tuleb meeles pidada, et sel juhul ei ole jalgratturil eesõigust sõidukijuhtide suhtes. «Soovitan sõiduteed ületada jalgratas käekõrval, et autojuhil oleks aega reageerida ja peatuda. Ootamatult ülekäigurajale sõitev jalgrattur paneb ohtu nii enda, kui tekitab ohtliku olukorra äkkpidurdavale autole,» selgitas Toomsalu.
Kõige selle juures ei tohi ka unustada jalgratta turvalisust ajal, mil see on omaniku vaateväljast eemal. «Oma tähelepanekute põhjal võin väita, et poodide ja koolide juures on paljud jalgrattad lukustamata, kuigi mõnedel neist on lukud küljes. Jalgrataste vargused pole maapiirkonnas küll sagedased ja igapäevased, kuid alati on parem karta kui kahetseda,» hoiatas ta.
Reeglite jada sai küll pikk, kuid need on vajalikud, et jalgrattasõit oleks turvaline ja nauditav.