Kui maaelu arengukava järgi jagab riik PRIA kaudu põllumeestele toetuseks justkui miljoneid, siis tegelikult neid kasutada ei saa, sest madala piimahinna tõttu ei jätku raha investeerida. Nii viivad määratud suured toetused põllumehi hoopis endast välja.
Järva-Jaani vallas tegutsev osaühing Paistevälja sai pool miljonit eurot, et ehitada tahkesõnnikuhoidla ja robotlauda pikendus ning osta vabalüpsisüsteem. «Mis ma selle toetusrahaga tegema hakkan, kui piimahind on nii madal, raha pole, et midagi ehitada, toetust saan ju tagantjärele. See aasta ei hakka ma midagi ehitama,» ütles osaühingu juht Meelis Mändla.
Kui taotluse kirjutamise ajal maksis piimaliiter veel 25 senti ja seegi oli Mändla ütlust mööda juba alla omahinna, siis nüüd on hind langenud lausa naeruväärsele 20 sendile liitrist. «Nüüd ajavad need toetused kohe vihale, sest ilmselt on vaja ehitamise asemel hoopis piima tootmine ära lõpetada, kuid siis jääb ju maal elu täitsa seisma,» arutles ta.
Nii ei saa Mändla aru, mis kohaga riigiisad küll mõtlevad. «Pea see igatahes pole, sest muidu jõuaks neile pärale, et põllumees ei vaja toetust, vaid võrdseid tingimusi teiste Euroopa majandusruumi riikidega,» lausus ta.
Mändla lisas, et võrdsetes tingimustes saaksid nad hakkama, kuid praegu on nad piltlikult olukorras, kus Gerd Kanter peaks ketast heitma idaeurooplase joonelt, mis on kümme meetrit lääneeurooplase omast tagapool. «Võida siis medaleid! Kuid meie peame sellises olukorras piimatootmisega hakkama saama,» sõnas ta.
Et toetusraha on aega kasutada kaks aastat, loodab Mändla, et järgmiseks aastaks on midagi selgunud, tänavu püüab ta veel välja rabeleda.
Peaaegu 280 000 eurot saanud teraviljakasvatusega tegeleva Tammevälja Agro tegevjuht Raido Saavan sõnas, et ühest küljest ta muidugi rõõmustab, kuid teisest küljest vihastab.
Ka teraviljakasvatajal pole praeguses majandusseisus raha investeerida. «Kui headel aegadel oli vilja ostuhind üle 200, väga headel lausa 225–230 eurot tonn, siis praegu ainult 115–120 eurot tonn. Teraviljahoidla ehituseks kindlasti tänavu ei lähe, aga kombain tuleb sügiseks ära osta,» lausus ta.
Eelmine aasta näitas ettevõttele, et kombainiteenust kasutades oli vilja all olevat 300 hektarit koristada keeruline. Masinad lihtsalt ei jõudnud põllule alati siis, kui oli vaja. «Nii ostame sügiseks kombaini, mille jõudlus on arvestusega 500-600 hektari koristuseks. Ikka tulevikuväljavaatega, sest ümberringi jagub nii rendipinda kui kombainiga saab ka teenust pakkuda,» selgitas ta.
Saavan lisas, et ettevõtte pakutav silo- ja pritsimisteenus ongi need, mis praegu investeerimisvõimekust hoiavad. «Ainult teraviljakasvatusega ei tuleks mingist investeerimisest juttugi, lihtsalt tiksuks siin vaikselt kuidagi ots otsaga kokku,» selgitas ta. «Ega need teenusedki ole kindel turg, sest põllumajandusettevõtetel on raske aeg, kes ütleb, kas nad järgmisel aastal tellivad.»
Saavan loodab siiski näha helgemaid päevi ja kavandab järgmisse aastasse ka teraviljahoidla ehitust. «Teist võimalust ei pruugi toetuseks ju tulla, raske on kogu aeg, aga kui teraviljahind ka veel langeb, siis tuleb juba tõsiselt mõelda,» lausus ta.
Nii teise pool miljonit toetust saanud Koigi osaühingu juht Valdis Rikkinen kui ka ligi 320 000 eurot saanud Abaja Farm osaühingu juht Kalle Adler ei soovinud sel teemal rääkida.
Maaelu arengukava aastateks 2014–2020 järgi PRIA jagatud toetus on mõeldud investeeringuteks materiaalsesse varasse, et nüüdisajastada tootmist ja suurendada tulemuslikkust.
Toetust said 194 põllumajandusettevõtjat esitatud taotluste põhjal 23,5 mln eurot. Maksimumtoetus on 500 000 eurot taotleja kohta praeguse rahastusperioodi jooksul. Seda sai 13 ettevõtet, neist kaks Järvamaalt.
Maaelu arengukava 2014–2020 meetme «Investeeringud põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamiseks» eelarve kogu perioodiks on 146 miljonit eurot.
Toetuse saajad Järvamaal
OÜ Koigi 500 000 eurot, et ehitada tee, noorveiselaut, tahkesõnnikuhoidla, söödaküün ja osta automaatne lüpsikarussell.
OÜ Paistevälja 499 821,02 eurot, et ehitada plats, tahkesõnnikuhoidla ja robotlaudale pikendus, osta vabalüpsisüsteem.
Lynx OÜ 437 661,65 eurot, et ehitada tee, teravilja punkerkuivati, terviljahoidla ja -pakendamishoone, rekonstrueerida kuivati, osta ja paigaldada punkerkuivati ja kuivati seadmeid ning kraapkonveier.
Abaja Farmi OÜ 319 164,8 eurot, et ehitada tee ja Vigla teravilja kuivati ning osta ja paigaldada teraviljakuivati seadmeid.
OÜ Tammevälja Agro 279 439,38 eurot, et ehitada tee, elektripaigaldis ja teraviljahoidla ning osta teraviljakombain.
Hallistemaa OÜ 81 080 eurot, et osta teraviljakuivati, vedela orgaanika paakhaagis ja laotusseadis.
Tulundusühistu Talukartul 33 881,85 eurot, et osta hoidla ventilatsiooni ja toodangu jahutusseade.
Kaarnasoo OÜ 7349,2 eurot, et osta veiste fikseerimispuuri ja põllumajandusliku haagis.
Ervita Marjakasvatuse OÜ 5394,3 eurot, et osta vaarika-, mustika- ja jõhvikataimi ning kirsi- ja pirnipuude istikuid.
A&K Kõrtsi talu 4296,22 eurot, et paigaldada piirdeaed, osta madalakasvuline õunapuu istik, võrkaed, liug- ja jalgväravad.
Andrus Õunapuu Käära talu 2200 eurot, et osta randaal.
Allikas: PRIA