Mari-Ann Remmeli koostatud ja 2004. aastal ilmunud Järvamaa kohapärimuste raamatus «Arad veed ja salateed» on tore lugu Paide kirikute kelladest, mille on 1931. aastal kirja pannud kuulus rahvaluuleteadlane ja rahvajuttude koguja, Järvamaa juurtega Richard Viidebaum.
Jutt on järgmine: «Algab vene kiriku kell: Tšuhkna! Tšuhkna! Luteri kiriku kell vastab: Ruski turak! Ruski turak! Selle järele hakkab vene kiriku väike kell sõimama Martin Luterust: Martin Luter – suukin sõnn! Martin Luter – suukin sõnn!»
Vallimäel asunud ja aastaid suletuna seisnud vene õigeusu kirik põles 1993. aasta aprillis tuhaks. Kas Püha Risti kiriku tornikell ikka sama joru – Ruski turak! Ruski turak! – ajab, võta sa kinni. Selge on aga see, et toda inimkeelde ümber pandud sõimuvada said ajada kahe kiriku pronksist tornikellad.
Paide Püha Risti kirik on Eesti sakraalehitiste seas nooruke: arhitekt G. Mühlenhauseni projekti järgi 1847.-1848. aastal valminud hilis­klassitsistlikus stiilis hoone rajati paar aastat varem, 1845. aasta mais, tulekahjus hävinud kiriku asemele. 
Eelminegi kirik oli puhta poisike: 1767. aastal alustatud hoone pühitsemiseni jõuti 1786. aasta 12. juulil. Nii jäigi tolle pühakoja vanuseks kõigest 59 aastat. 
Tegelikult on paidelased olnud  jumalakartlikud sama palju või siis sama vähe kui ülejäänud eestlased ja kirik on asunud Paides juba 13. sajandist alates, kuid sõdades korduvalt hävinud.
Tulles jutuga tagasi praeguse kirikuhoone juurde, siis juba 1848. aastal, kiriku ehitamise ajal, paigutati torni täistunde lööv kell, mille 155 kilogrammi raskune löögikell asub tornikiivri keskosas. Samast ajast pärinevad ka tornikellad.
Suurema pronkskella foto tagaküljel on kiri: «Paide Püha Risti kirikus pühi sisse löömas, 1. august 1931.»
Mari-Ann Remmeli koostatud ja 2004. aastal ilmunud Järvamaa kohapärimuste raamatus «Arad veed ja salateed» on tore lugu Paide kirikute kelladest, mille on 1931. aastal kirja pannud kuulus rahvaluuleteadlane ja rahvajuttude koguja, Järvamaa juurtega Richard Viidebaum. Jutt on järgmine: «Algab vene kiriku kell: Tšuhkna! Tšuhkna! Luteri kiriku kell vastab: Ruski turak! Ruski turak! Selle järele hakkab vene kiriku väike kell sõimama Martin Luterust: Martin Luter – suukin sõnn! Martin Luter – suukin sõnn!» Vallimäel asunud ja aastaid suletuna seisnud vene õigeusu kirik põles 1993. aasta aprillis tuhaks. Kas Püha Risti kiriku tornikell ikka sama joru – Ruski turak! Ruski turak! – ajab, võta sa kinni. Selge on aga see, et toda inimkeelde ümber pandud sõimuvada said ajada kahe kiriku pronksist tornikellad. Paide Püha Risti kirik on Eesti sakraalehitiste seas nooruke: arhitekt G. Mühlenhauseni projekti järgi 1847.-1848. aastal valminud hilis­klassitsistlikus stiilis hoone rajati paar aastat varem, 1845. aasta mais, tulekahjus hävinud kiriku asemele. Eelminegi kirik oli puhta poisike: 1767. aastal alustatud hoone pühitsemiseni jõuti 1786. aasta 12. juulil. Nii jäigi tolle pühakoja vanuseks kõigest 59 aastat. Tegelikult on paidelased olnud jumalakartlikud sama palju või siis sama vähe kui ülejäänud eestlased ja kirik on asunud Paides juba 13. sajandist alates, kuid sõdades korduvalt hävinud. Tulles jutuga tagasi praeguse kirikuhoone juurde, siis juba 1848. aastal, kiriku ehitamise ajal, paigutati torni täistunde lööv kell, mille 155 kilogrammi raskune löögikell asub tornikiivri keskosas. Samast ajast pärinevad ka tornikellad. Suurema pronkskella foto tagaküljel on kiri: «Paide Püha Risti kirikus pühi sisse löömas, 1. august 1931.» Foto: Kaarel Aluoja erakogu
Kommentaarid
Copy