/nginx/o/2016/05/11/5366053t1hca29.jpg)
10. mai õhtul Paides ühte hoovi tulnud ja seal kasvuhoonesse puhkama heitnud ilves polnud marutaudis, kuid teda vaevasid pael- ja ümarussid ning sügelislestad.
Linna eksinud ilves oli lootusetult haige
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Järvamaa veterinaarkeskuse juhataja Andrus Leis selgitas, et kahtlaselt käituva kiskja puhul kahtlustavad loomaarstid alati kõigepealt marutaudi ja see on ka seadusest tulenev kohustus. Marutaudi saab uurida ainult siis, kui loom on surnud, sest laborisse saadetakse looma peaaju või pea, väikeloomade puhul terve korjus.
Leis kinnitas, et õnneks laboriuuringud ei kinnitanud ilvese marutaudi nakatumist.
Veterinaar- ja toidulaboratoorium tuvastas ilvese organismis massilise sise- ja välisparasiitide tabanduse. «Neist inimesele tuttavamad võiksid olla näiteks paelussid, ümarussid ja sügelislestad. Igaüks neist on ilma ravi ning looma massilise tabandumise korral tavaliselt halva või lootusetu prognoosiga,» selgitas ta.
Leis ütles, et loomaga kokku puutunud inimesi vaktsineerida tarvis ei ole, kuid nad on jaganud neile nõuandeid.
Leis kinnitas, et loomaarstide esmane soov on alati vigast või haiget looma aidata. «Kahjuks oli ilves kasvuhoonest leidmisel silmanähtavalt halvas seisus ja haigustest tingitult ülimalt kõhnunud,» lausus ta. «Niivõrd nõrgestatud organismi ja nii massiivse parasiitide tabanduse all kannatava looma puhul oleks talle vajalik antiparasitaarne ravi olnud ilmselgelt liiga toksiline ja prognoos seega lootusetu.»
Leis märkis veel, et marutaud pole meie lähiümbrusest kadunud. Alates 2013. aastast on Eesti ametlikult marutaudivaba riik, aga taud on endiselt laialt levinud meie naaberriigis Venemaal, mistõttu tuleb järjekindlalt ennetada haiguse taaslevikut Eestisse. (JT)