Järvamaa viiendal Kultuuripärlil, Eesti ringhäälingumuuseumi direktoril Juhan Sihvril pole 25 tööaasta jooksul olnud põhjust mõelda, et töö pole huvitav, tunnustust võtab ta kui märki, et ka muuseumitöötajad pole päris nähtamatud.
Kultuuripärlile pakub iga päev midagi huvitavat
15. jaanuar 2011, 09:27
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti kultuurkapitali Järvamaa ekspertgrupp pidas tänavu Kultuuripärli 20 000-kroonise preemia määramisel oluliseks Juhan Sihvri järjekindlat tööd nii aastatel 1985–1999 A. H. Tammsaare muuseumis Vargamäel kui ka kümne aasta jooksul Türile Eesti ringhäälingumuuseumi rajamisel ja näitustega tunnustuste väärimisel.
Hobid tulid töö käigus
Sihvri eestvedamisel hakati välja arendama Järvamaa Kultuurihiit, tema algatus on tuua romaani «Tõe ja õiguse» sündmuste paika Vargamäele Tammsaare loomingu ainetel esinema teatreid, millest nüüd on kasvanud välja üks Järvamaa tuntus- ja tunnusmärke.
Sihver mäletab oma esimest tööpäeva Tammsaare muuseumis Vargamäel, see oli 2. detsember 1995. «Kuivõrd teadlik nii noores eas valik oli, aga töökoht oli vaba ja proovisin, kas võiksin olla sobiv inimene – ju ma päris tüliks pole olnud,» mõtiskles ta.
Selle 25 aasta jooksul pole Sihver kunagi mõelnud nii, et muuseum, see nüüd ongi tema õige koht. «Pole olnud põhjust ka mõelda, et töö pole huvitav või ma ei taha seda teha,» lausus ta. «Isegi kõik hobid, mis selle aja jooksul on tekkinud, on mul sellised, mis on töö juures kasulikud: fotoaparaadiga ringi käimine, video- ja helindus, arvutiprogrammid.»
Sihver lisas, et on neidki asju, mida tuleb teha, kuigi jätaks vahele. «Väikeses muuseumis nagu meie oma on juba nii, et kõik teevad kõike, sest valdkond on nii lai,» põhjendas ta. «Ühel hetkel pead tegema kuuldemängu helisalvestust, siis juhtima ekskursiooni, olema helipuldis või otsustama, kas seda või teist raadiot-telerit tasub muuseumi võtta või mitte.»
Kui aastatele tagasi vaadata, on Sihvril heas mõttes terava elamusena meeles Tammsaares giidina alustamine, mure, kas saab hakkama.
Teine hetk oli 1996. aastal etenduste käivitamine. «Aga kõik on ju lõppenud hästi!» lausus ta. «Vargamäe oli mu muuseumitöötaja kool, aga ringhäälingumuuseum kõva proovikivi, eksamiperiood, kas teen ära, mida olen töö käigus õppinud – päris läbi ei kukkunud, kolme sain ikka kätte...»
Nüüd, Järvamaa kultuuripreemiate jagamise aegu, kultuuritöötajatega ühes reas seismisse suhtub Sihver hästi. «Järelikult on muuseumid olemas, kui muuseumitöötajat sellistes nimekirjades kohtab, päris märkamatud me ei ole,» arutles ta. «Muuseumitöö on muidugi rohkem kultuuri pooles, aga ka hariduses selgelt sees.»
Näitemänguharrastus hoogustub
Viies Kultuuripärl selgus nelja nominendi seast. «Selgitasime Kultuuripärlit lihthääletusega, kus ilmnes Juhan Sihvri paremus üsna üksmeelselt, kuigi ka teised on hästi tuntud tublid inimesed,» ütles Järvamaa ekspertgrupi esimees Kaarel Aluoja. «Selge see, et oma juurte ja ajalooga tegelemine, mida muuseumitöö ju ongi, on üks osa meie kultuurist.»
Veel nimetas ekspertgrupp kümme 3000kroonist aastapreemiat. «Kultuuripärli preemia suuruse on määranud Eesti kultuurkapital kõigile maakondadele ühesuguse, aga ülejäänud preemiad on iga ekspertgrupi oma otsus ja valik ning kokkuhoiu küsimus,» lausus Aluoja.
Järvamaa omavalitsuste liidu kultuuripreemiate nominente vaaginud komisjoni liige, rahvakultuuri spetsialist Lili Välimäe ütles, et laureaadid selgusid igakülgsete arutelude käigus. «Olime taotlused läbi lugenud, oma teadmised neile liitnud ja järjekorda pannud,» selgitas ta. «Seal pole kerge olla, kultuuritöös pole tulemusi kõrvutada nagu spordis, aspekte on mitmeid, mistõttu on arvamus subjektiivne, et leida nominentide hulgast üles vääriline, sest kõik nominendid ongi tublid ja teinud oma tööd hästi.»
Kultuuripreemiate saajatest raamatu koostanud Välimäele on olnud huvitav jälgida aastati suundumusi. «Kollektiivide puhul on enamasti esitatud ja tunnustatud kas koore, kapelle, rahvatantsurühmi, puhkpilliorkestreid, aga seekord on lausa kolm näiteringi, mis näitab, et päevavalgele on tulnud järgmine rahvakultuuri liik, mis on ju üks vanemaid,» lausus ta.
Laureaadid said preemiad kätte eile õhtul Türi kultuurimajas.
TEAVE
Järvamaa Kultuuripärl 2010 (1278,23 eurot, 20 000 kr) – Juhan Sihver.
Nominendid: Leonhard Soom, Tiiu Schüts, Rainer Eidemiller.
Kultuurkapitali Järvamaa ekspertgrupi aastapreemiad (191,73 eurot, 3000 kr):
Ahti Uppin – maakonna spordielu ja tõstespordi edendamise eest Eestis; Tiiu Kiik – Järvamaa muusikaelu rikastamise eest; Marika Rajamäe – artiklisarja «Unustatud mõis» kaudu Järvamaa ajaloo tutvustamise eest; Ülle Vaas – kohaliku kultuurielu edendamise eest; Piret Reinfeld – spordielu edendamise eest Järvamaal; Anne-Ly Pihlak – rahvatantsu ja liikumisrühmade piirkondliku edendamise eest; Andris Avamere – uuenduslike ideede rakendamise ja uute kollektiivide ellukutsumise eest; Thea Kristal – Holaöö pikaajalise korraldamisega muusikaelu rikastamise eest; Kristjan Kõljalg – Koigi valla kultuurielu edendamise eest; Eve Siilak – omaloomingulise lauluvõistluse «Südamelaul» pikaajalise korralduse eest.
Aasta kultuurielu edendaja (319,56 eurot, 5000 kr) – Anne Pindre, Koeru kultuurimaja kunstiline juht, Koeru folkloorirühma juhendaja, Koeru kultuurimaja ringijuht, EELK Koeru koguduse organist ja ansambli Madli juhendaja.
Nominendid: Andris Avamere, Arlet Palmiste, Enda Trubok.
Aasta kultuurihoidja – Tiiu Schüts (255,65 eurot, 4000 kr), Türi gümnaasiumi muusikaõpetaja, IV kutsekvalifikatsiooniga tunnustatud koorijuht ja organist Türi kirikus.
Nominendid: Anne-Ly Pihlak.
Aasta parim kollektiiv (319,56 eurot, 5000 kr) – Koeru huviteater.
Nominendid: Türi poistekoor, Paide huviteater, Kesk-Eesti teatritrupp.
Kultuuri elutöö preemiale kandidaate ei esitatud.