Kui kooliaeg on läbi saanud, siis kui palju mäletatakse aastate möödudes mõnda ainetundi või kohustuslikku koolitööd. Särtsakad koolipeod – nii nagu koerustükidki – seevastu jäävad meelde aastakümneteks.
Laupa koolist pajatavas raamatus «Lähe. Laupa mõisakooli lugu» (ilmus 2007. aastal) on mitu mälestuskildu seotud isetegevusega.
Nii meenutab Marta Eibak, kes 1928. aastal kooli lõpetades kandis liignime Joost, et tundidele lisaks sai ikka näitemängu teha ja laulda.
Valve Ziegel (lõpetas Laupa 6klassilise algkooli 1937. aastal, neiupõlves Umbsaar) mäletab, et peod olid alati suure näitemängu ja lauludega, tehti ka püramiide. «Isetegevuse pisik jäi mul koolist pikkadeks aastateks külge,» kirjutab Ziegel. 
Laupa küla vanim elanik, tänavu jaanuaris 93. sünnipäeva pidanud Valve Ziegel ei valeta: koolist kaasa võetud laulukihk ja tantsulust viisid ta aastaiks Laupa rahvamaja juhatama. Nii teatab ka kiri jaanuaris Laupa mõisaparki paigaldatud pingil: «Valve Ziegel/Lõpetas Laupa kooli 1937. aastal/ Kauaaegne küla seltsielu edendaja ja kohaliku rahvamaja juhataja».
Laupa-Jändja külakool koliti Jändjalt uhkesse Laupa mõisa härrastemajja 1922. aasta sügisel. Ilmselt 1923. aasta kevadest pärinevad pildid rahvatantsijatega mõisa ees, sest on teada, et üks pildil olev tantsija, Lisette Traugot, lõpetas kooli 1923. aastal.
Tõsiasi, et poisse tõmbavad muud tegemised märksa rohkem kui rahvatants, on paika pidanud juba ligi sajandi. Nagu paljudel vanadel koolipiltidel, nii on ka neil näha, et osa tütarlapsi on noormeeste puudusel pidanud end poisteks riietama. 
Kiri kolmanda pildi taga teatab: «Laupa mittetäieliku keskkooli õpilased ettekannet jälgimas, 1947. a.»
Kui kooliaeg on läbi saanud, siis kui palju mäletatakse aastate möödudes mõnda ainetundi või kohustuslikku koolitööd. Särtsakad koolipeod – nii nagu koerustükidki – seevastu jäävad meelde aastakümneteks. Laupa koolist pajatavas raamatus «Lähe. Laupa mõisakooli lugu» (ilmus 2007. aastal) on mitu mälestuskildu seotud isetegevusega. Nii meenutab Marta Eibak, kes 1928. aastal kooli lõpetades kandis liignime Joost, et tundidele lisaks sai ikka näitemängu teha ja laulda. Valve Ziegel (lõpetas Laupa 6klassilise algkooli 1937. aastal, neiupõlves Umbsaar) mäletab, et peod olid alati suure näitemängu ja lauludega, tehti ka püramiide. «Isetegevuse pisik jäi mul koolist pikkadeks aastateks külge,» kirjutab Ziegel. Laupa küla vanim elanik, tänavu jaanuaris 93. sünnipäeva pidanud Valve Ziegel ei valeta: koolist kaasa võetud laulukihk ja tantsulust viisid ta aastaiks Laupa rahvamaja juhatama. Nii teatab ka kiri jaanuaris Laupa mõisaparki paigaldatud pingil: «Valve Ziegel/Lõpetas Laupa kooli 1937. aastal/ Kauaaegne küla seltsielu edendaja ja kohaliku rahvamaja juhataja». Laupa-Jändja külakool koliti Jändjalt uhkesse Laupa mõisa härrastemajja 1922. aasta sügisel. Ilmselt 1923. aasta kevadest pärinevad pildid rahvatantsijatega mõisa ees, sest on teada, et üks pildil olev tantsija, Lisette Traugot, lõpetas kooli 1923. aastal. Tõsiasi, et poisse tõmbavad muud tegemised märksa rohkem kui rahvatants, on paika pidanud juba ligi sajandi. Nagu paljudel vanadel koolipiltidel, nii on ka neil näha, et osa tütarlapsi on noormeeste puudusel pidanud end poisteks riietama. Kiri kolmanda pildi taga teatab: «Laupa mittetäieliku keskkooli õpilased ettekannet jälgimas, 1947. a.» Foto: Kaarel Aluoja erakogu
Kommentaarid
Copy