Viie aastaga on Laringo LDT juht Oleg Kononenko istutanud Kabalasse ostetud maalapile üle seitsme tuhande viljapuu, mille saaki on seni müünud Tallinna turgudel, nüüd kavatseb ta avada kohapeal tootmistsehhi, kuid probleemiks võib kujuneda tööstusvoolu puudus.
Türi valda Kabalasse ühe tagasihoidliku välimusega talumaja ümbrusse rajatud õunapuuistanduses võtab meid vastu töörõivais Laringo LTD juht Oleg Kononenko. «Tulen siia üle kahe nädala, et kaks-kolm päeva kohapeal kaheksahektarisele maa-alale istutatud seitsme tuhande viljapuuga aias töid teha. Seni jõuame koos naisega kõik veel tehtud, vaid saagikoristusel on kohalikud naised abis käinud,» lausub ta.
Oli aasta 2011, kui Tallinnas sündinud ja 1990ndate algusest ettevõtlusega tegelev Kononenko otsis maakohta, kus kõrvitsaid kasvatama hakata. Otsingutel sattus ta Kabalasse, kus müügil olnud maakoha asemel juhatati ta hoopis teise juurde. «Nii kui nägin seda kohta siin, mis on suurele maanteele nii lähedal, otsustasin, et see on minu. Mis sest, et kõik oli maha jäetud ja räämas,» ütles ta.
Soovitud kõrvitsate asemel rajas Kononenko õige varsti õunapuuistandust. «Kõrvitsad ei tahtnud millegipärast kasvada ja katsetasime õunapuudega. Nüüd on seitsme tuhandest õunapuust 98 protsenti poolkääbused, mis kasvavad kõige rohkem kolme meetri kõrguseks. Lisaks mõni pihlakas ja ploom,» tutvustas ta istanduses jalutades.
Sordid on peamiselt sügisesed ja talvised, 12-13 erinevat, eesti ja soome omad, mis peavad Põhjamaa kliimas hästi vastu. «Tänavu paistab hea saak tulevat, palju õunu on küljes,» lausus Kononenko. «Õunad suured ja ilusad. Eelmise aasta kuus tonni müüsin ära kiiresti, pärast korjamist kuu ajaga olid õunad otsad.»
Seniajani on Kononenko müünud õunu Tallinna turgudel, aga nüüd on tal mõtteis müügi kõrval või isegi selle asemel hakata tootma õunakrõpse ja veel midagi, mida praegu on prooviks tehtud alles esimesed partiid. «Need on õuntest ja pihlakatest valmistatud sukaadid, tahame selleks Kabalasse püsti panna tootmistsehhi. Kohtki on valmis vaadatud, kuid probleem on tööstusvoolu puudus. Ei osanud arvatagi, et selle saamine krundile maakohas võib nii suureks probleemiks kujuneda,» selgitas ta.
Selgub, et tööstusvoolu saamiseks krundile on Kononenko alustanud asjaajamist juba 2011. aastal kohta ostes. Siis küsis Elektrilevi selle eest 36 000 eurot, kuid tänavu on tahtnud saada juba 50 000 eurot. «Kohe polnud tööstusvoolu veel nii väga vaja ja lootsin, et viimati läheb aastatega maale ettevõtluse rajamine odavamaks, kuid nüüd küsitakse sama töö eest hoopis rohkem raha,» ütles ta.
Praegu arvestab Kononenko võimalusega osta tsehhi tarvis ruumid hoopis Harjumaale mõnele tootmisalale. «Kuigi tahaks arendada ettevõtlust ju maakohas, töödki saaks tsehhis aasta ringi viis inimest ja hooajati rohkemgi,» lisas ta.
Algul tundus Kononenkole, et õunapealinna Türil puhul on õunaistanduse ja tootmise rajamine üks õige mõte. Ka ostis ta tehnika, millega istanduses tööd teha, ja on siiani läbi ajanud igasuguste toetusteta. «Mulle meeldib maal, kuid tundub, et nüüd tuleb puhtmajanduslikult mõeldes ikka hakata siin kasvavat saaki Harjumaale või kuhugi mujale vedama,» ütles ta.
Türi vallavalitsuse majandusosakonna juhataja Urmas Kupu hinnangul on teretulnud, et ettevõtjad laiendavad oma tegevust maakohtadesse. Kabala inimesena on Kupp märganud, kuidas 2011. aastal ostetud maalapile on ümber tekkinud aed ja selles on kasvab aina rohkem puid ja põõsaid. «Ega ma suurt rohkemat teagi, kui et ettevõte Laringo ostis Kabalas maakoha sooviga kasvatada marju ja õunu ning valmistada saagist kohapeal mahla ja muid tooteid. Usun, et istandus on arenenud ja rõõmustan, et seal toimetamine käib,» lausus ta.
Kupp polnud teadlik, et Kononenkol on tööstusvoolu saamisega krundile muresid, kuid ütles, et just eelmisel nädalal on Laringo LDT küsinud toetust. «Tuleb siis ettevõtte juhilt täpsemalt küsida, milleks ta toetust tahab. Nagunii vajame enne otsustamist selgitusi, milleks ja mis me vallana sellest nii-öelda tagasi saame, näiteks mitu töökohta luuakse ja sedagi, mis kulutusi ettevõtte areng omavalitsusele võib tuua,»lausus ta.
KOMMENTAAR
Meelis Kaps
Elektrilevi liitumiste protsessijuht
Konkreetsel juhul on liitumispunkt alajaamast rohkem kui kilomeetri kaugusel ning piirkonda varustav elektrivõrk ei võimalda suuremaid võimsusi. Võrgu läbilaskevõime rohkem kui kuuekordseks suurendamiseks tuleb praktiliselt kogu võrk ümber ehitada. Olemasolev võrk on plaanitud praeguste võimsuste läbilaskmiseks ja nii suure varuga võrku ehitada poleks mõistlik.
Alajaamast rohkem kui 400 meetri raadiuses asuvate liitumiste hind on kulupõhine ja vastab tööde maksumusele. Näiteks juhul, kui liitumispunkt oleks asunud alajaamast 400 meetri raadiuses, oleks liitumine maksnud 156 eurot ühe ampri eest.
Hajusalt asustatud piirkondades, kus alajaamad asuvad liitujatest kaugel, tuleb võimsuste lisamiseks teha ressursi- ja ajamahukaid töid. See teebki liitumise hinna kõrgeks.