Suvel juhtub telefonidega 70 protsenti rohkem õnnetusjuhtumeid

Kuido Saarpuu
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Statistika kohaselt juhtub suvesooja saabudes mobiiltelefonidega 70 protsenti rohkem õnnetusjuhtumeid, mistõttu annab mobiiliekspert nõu, kuidas telefoni suveseiklustes tervena hoida.

 

Tele2 klienditeenindusdirektori Sirli Seliovi sõnul hakkas mobiiltelefonide ja tahvelarvutitega juhtunud õnnetuste raporteerimine hüppeliselt tõusma juba aprillis ning muutus veelgi aktiivsemaks maikuus.

„Kui talvel ja varakevadel fikseerisime keskmiselt 150 seadmekindlustuskliendi õnnetusjuhtumit kuus, siis aprillis läksid remonti või väljavahetusse 231 kindlustatud seadet ning mais suveilmade saabudes juba 248 telefoni või tahvlit,“ ütles Seliov ning lisas, et juunikuus on oodata veelgi suuremat kindlustatud seadmetega juhtunud ootamatute õnnetuste arvu.

„See on selge märk sellest, et Eestimaale on jõudnud suvi – inimesed liiguvad aktiivselt õues ringi, harrastavad ekstreemsemaid vabaajategevusi ning haaravad suvistesse seiklustesse kaasa ka oma nutiseadmed, mille vastupidavus sageli proovile pannakse,“ kommenteeris Seliov.

Seliov paneb inimestele südamele, et nutitelefonidesse ei tohiks suhtuda nagu nuputelefonidesse.

„Kui Nokia 3310 pidas vastu peaaegu kõigele, siis nutitelefonid on parasjagu õrnad ja keskmine nutitelefon pole mõeldud ekstreemsetes oludes kasutamiseks,“ tõdes klienditeenindusdirektor.

Mobiilieksperdi  kinnitusel on nutiseadmetel viimastel kuudel esinenud kõige rohkem probleeme katkiste ekraanide ja niiskuskahjustusega. Neist esimene saab tema sõnul enamasti alguse seadme kukkumisest või põrutusest, mille tulemuseks on pingestatud ja kergesti mõranema hakkav ekraan. Ajapikku mõrade süvenemine toob sageli omakorda kaasa kaamerat katva klaasi purunemise.

„Niiskuskahjustused on aga tingitud telefoni vihma kätte unustamisest, taskust vette libisemisest, higistamisest või hoopis väikelaste kätte sattumisest – imiku ila võib tunduda ohutu, ent on telefoni avaustest sisse sattudes hukutava toimega,“ rääkis Seliov. „Isegi kui telefon paistab esialgu normaalselt töötavat, toob niiskusest põhjustatud oksüdeerumine seadme sees kaasa lühised, mis viivad järkjärgult telefoni erinevate funktsioonide tõrgeteni.“

Kui telefon saab niiskust, tuleb Seliovi sõnul koheselt eemaldada telefoni aku ning viia telefon kiiresti hooldusesse, et ära hoida pöördumatuid kahjustusi, mille remont läheb kulukamaks kui uue seadme ostmine.  „Kindlasti ei tohi niiskust saanud seadet laadima panna,“ hoiatas ta.

„Enamike telefonidel on sees niiskusindikaator. Kui katki läinud seade viiakse hooldusesse ja ekspert selle seal lahti võtab, siis on selle värvimuutusest kohe selge, et telefon on jäetud niiskuse meelevalda ja garantii kulusid ei kata,“ tõdes Seliov ja lisas, et kogemata tekkinud veekahjustuse ja mehaaniliste vigastuste korral korvab kulu vabatahtlik seadmekindlustus.

Et enamasti ei tule telefoni streikimise põhjusi otsida telefonist, vaid omaniku kasutamisharjumustest, annab mobiiliekspert soovitusi jaanipäevaks ja kogu suveks, kuidas telefonile hea peremees olla:

·Aktiivse eluviisiga telefonikasutajatel tasub soetada veekindel kaelakott – u 10-eurone investeering tasub ennast ära, sest veekindlat kotti saad kasutada mitu hooaega ja sama kott aitab vältida ka ekraani kahjustavaid liivaterasid;

·Ülekuumenemise ja ekraani liimist lahtituleku vältimiseks leia telefonile koht viludas;

·Telefoni kukkumisest põhjustatud ekraanimõrade vastu aitab õhukesest kaitsekilest efektiivsemalt kaitseklaas, mille hind on keskmiselt 15-20 eurot;

·Higikahjustuste vältimiseks hoia telefoni sportides kehast eemal, spordipluusi taskus või telefoni ümbriskotis;

·Kes tegeleb sagedamini veetegevustega, võiks kaaluda veekindla telefoni soetamist, mis võimaldab kasutamist kuni 1,5 meetri sügavusel vees.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles