Kui Roosna-Alliku põhikooli õpetajad mõisahoone seintel ebatavaliselt silmatorkavaid laike märkasid, mõistsid nad, et tegu pole ainuüksi ajahamba jälgedega. Uurimise käigus selguski, et häärberi seintele on end mugavalt sisse seadnud hoopis ohakalinnud.
Roosna-Alliku põhikooli direktor Daina Pärt selgitas, et linnud on tegutsenud koolimaja juures juba aastaid. «Nii eelmisel kui ka üle-eelmisel aastal, ent siis ei saanud me neid pildi peale,» lausus ta. «Tänavu avastasime, et müüri külge on ilmunud uued uurijad, ju siis seal koostises midagi head on, kui nad oma kõhukest täita saavad.»
Kui õnnestus tabada õige hetk, tuvastas õpetaja Jaanika Alliksoo, et seina purejad on peamiselt ohakalinnud, kuid neile on abiks ka muud linnuliigid.
Pärt ei osanud hinnata, kas seintele ilmunud ovaalsete kujundite tekkes on peasüüdlased ikka linnud. «Ma ei oska öelda, kas see kõik on nende tekitatud või hoopis niiskusest,» selgitas ta. «Lindude töö võib olla minimaalne, aeg, niiskus ja mitte kuigi hästi köetavad ruumid – see võib olla kõik kokku.»
Et mõisahoone fassaad vajab nii ühel kui teisel juhul uuendamist, pole ka kool Pärdi ütlust mööda lindude põhjustatud kahjust probleemi teinud. «Midagi konkreetselt ette võtta ei saa, kes meil neid linde seal siis peletama hakkab,» ütles ta naerdes. «Eks ta paku kindlasti mõnele teadlasele huvi.»
Eesti ornitoloogiaühingu koolitaja ja Tallinna linnuklubi juhatuse liige Thea Perm ütles, et ohakalindude pesitsemine hoone seintel on väga ebatavaline. «Tavaliselt armastavad ohakalinnud suuremaid lehtpuid, kus neil on võimalik okste vahele pisike pesa ehitada,» selgitas ta. «Ohakalinnud pesitsevad siiski looduses, sageli võib leida neid parkidest.»
Perm sõnas veel, et linnud pesitsevad hoonetes eeskätt seetõttu, et neile on äärmiselt tähtis leida paik, kus tunda end turvaliselt. «Hoonetes ja selle ümbruses pesitsevad linnud näiteks juhul, kui lähedal on laut või rohkesti puid ja põõsaid, kust võib leida putukaid ja tõukusid,» ütles ta.