Muinsuskaitse vaneminspektor: see oli üks õnnetu maja

Merit Männi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tulekahju Paides
Tulekahju Paides Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Et Paide linna sissesõidu juures põles laupäeva pärastlõunal rusudeks muinsuskaitsealune maja, kuulis Järvamaa muinsuskaitse Järvamaa vaneminspektor Karen Klandorf alles Järva Teataja telefonikõne peale.

Klandorf tunnistas, et toimetas kogu päeva õues aias, kuulis küll päästeauto sireene ent ei osanud midagi halba aimata. „Püha müristus,“ oli tema esmane kommentaar, kui  sai teada, et põles KEA keskuse endine hoone.  „See tundub nii uskumatu praegu! See peab olema hooletus, kust see tuli võis alguse saada? Igapäevaselt ehitustegevus käis, ehk siis  elektrisüsteemist,“ oletas ta.

Et tuli levis hoone kolmandal korrusel väga ühtlaselt ja kiiresti, seda põhjustas Klandorfi arvates asjaolu, et katusealune korrus oli põhimõtteliselt tühjaks lõhutud ning seal polnud vaheseinu. „Ma kujutan ette et tulel polnud seal levimisega probleeme,“ arvas ta.

Klandorf ise käis majas juunikuu keskel. „Kokkulepitud ülevaatus toimus juuni keskel, aga silmanurgast olen iga päev jälginud, mis seal toimub. Nad (hoones tegutsenud töömehed – toim.) lõhkusid ja lammutasid sealt palju välja,“ teadis ta öelda. Samuti sõnas ta, et konsulteeris majas toimuva teemal korduvalt ka Paide linna ehitusnõunikuga. „ Viimane mõttevahetus mis meil ehitusnõunikuga oli, võrdlesimegi fotosid, et mida ja millal on tehtud.“

Klandorf kinnitas, et hoone omanikul polnud ehitusluba, sellest hoolimata käis  muinsukaitse all olevas hoones kibe töö.

 Järva Teataja käsutuses on väljavõte aprillikuus Tallinnas toimunud koosoleku protokollist, kus muinsuskaitseameti kooskõlastamise komisjon arutas AB R.A.E. OÜ koostatud „Koolihoone Paides Tallinna t 60, reg-nr 15068 ümberehitamine büroo- ja klubihooneks“ põhiprojekti. Komisjon tõi välja mitu punkti, millega omanik renoveerimistööde juures arvestama pidanuks.

„Omanik tegi põhimõtteliselt isetegevust. Talle oli väljastatud luba hilisemate viimistluskihtide välja lõhkumiseks ja kehtis see luba ainult kolmanda korruse ruumide kohta. Aga tegelikkuses käis ehitustegevus üle kogu maja,“ ütles Klandorf.

Kõnealune hoone oli vaneminspektori hinnangul õnnetus olukorras, sest ajaloolisest ehituskehandist oli Klandorfi sõnul seal võrdlemisi vähe säilinud. Nagu paljude teiste ajalooliste hoonete puhul, oli ka KEA keskuse maja 90ndate aastate alguses ja varemgi kapitaalselt ümber ehitatud. „Seal oli ikka väga julmalt käitutud, kogu selle juurdeehituse osas näiteks oli põhimõtteliselt kolmandik palkseinast ära lõigatud ja imestasingi, et kuidas see üldse kontruktsiooniliselt koos püsis,“ kommenteeris Klandorf.

Tema sõnul toimus hoone omanikuga viimane vaidlus selle üle, et omanik soovis lasta lammutada esimese korruse ja keldrikorruse vahelised võlvlaed, väites, et need on liialt avariilises olukorras et neid renoveerida.

„Muinsuskaitseamet oli sellel seisukohal, et seda teha ei tohi - need on ikkagi ajaloolise hoone üks osa ja nende seisukord ei ole selline, nagu omanik väitis. Meie käisime 16. juunil tegema s võlvide seisukorra hindamist ja siis sai protokolli kirja, et need on täiesti taastamiskõlbulikud.  Omaniku ülesanne oligi nüüd esitada esimesel võimalusel projekt, et ikkagi saaks kõik vajalikud load ära vormistada. Suhtlesime ka projekteerijaga kes lubas kaasata ka vajaliku pädevusega inseneri, kes aitaks siis nende võlvide  taastamist projekteerida. „

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles