Iseliikuv diivan: kentsaka kihlveo geniaalne leiutis

Istusid kord kaks sõpra saunas. Ajasid juttu. Jutust sündis kihlvedu: meistrimees Lauri Lina lubas ehitada iseliikuva diivani, saunakaaslane sellele Erich Kriegeri laulma kutsuda. Diivan sai valmis, Erich jäi tulemata.

Iseliikuv diivan sündis küll kentsakast kihlveost, kuid oma olemuselt on see üks geniaalne leiutis. Mugavad istmed (pärit sõiduautost Ford Scorpio), grill (liigub nupule vajutusega auto elektriakende mootori jõul), muusikakeskus (tegelikult on Aiwa keskusest alles vaid kõlarid, muusikat mängib LG automakk), signaal, lamp ja päikesevari on kõik kompaktselt koos ning, mis peamine, kogu see kupatus, pisike ATV mootor (ca 180cc, kütuseks bensiin) tagumiku all popsumas, sõidab juhtkangi liigutades ise sobivasse kohta. Seda agregaati veavad edasi ATV rattad, alusraam on u-kujulisest rauast kokku keevitatud. «Juhtkang liigub edasi-tagasi ning ratas siis liigub vastavalt paremale-vaskule. Piduriks on jalapidur,» selgitas Lina. «Sel on variaatorkäigukast nagu motorolleril. Mootor on peale pandud tagurpidi ehk tagurpidikäiguga liigud edaspidi ja vastupidi.»

Külgedelt vaipkattega kaetud iseliikuva diivani kiirus võib küündida 45 kilomeetrini tunnis. Maanteel suuri vahemaid läbida pole loomulikult selle asja eesmärk. Pigem ikka «grill ja chill»: diivan päikesepaistelise ilmaga kuurist välja, lapsed-sõbrad-pereliikmed plüüskattega mugavatele istmetele istuma ja koduhoovis, liha grillil särisemas, limonaad joogitopsihoidjas, muusika kõrvus, sobivasse kohta liikuda. Oma leiutisega on Lina käinud ka erinevatel üritustel, olgu selleks siis iseehitatud sõidukite killavoor või lillelaat. Iseliikuva diivani läbisõit võib heal juhul jääda paarikümne kilomeetri ringi, mitte rohkem.