Istusid kord kaks sõpra saunas. Ajasid juttu. Jutust sündis kihlvedu: meistrimees Lauri Lina lubas ehitada iseliikuva diivani, saunakaaslane sellele Erich Kriegeri laulma kutsuda. Diivan sai valmis, Erich jäi tulemata.
Iseliikuv diivan: kentsaka kihlveo geniaalne leiutis
17. juuli 2016, 13:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Iseliikuv diivan sündis küll kentsakast kihlveost, kuid oma olemuselt on see üks geniaalne leiutis. Mugavad istmed (pärit sõiduautost Ford Scorpio), grill (liigub nupule vajutusega auto elektriakende mootori jõul), muusikakeskus (tegelikult on Aiwa keskusest alles vaid kõlarid, muusikat mängib LG automakk), signaal, lamp ja päikesevari on kõik kompaktselt koos ning, mis peamine, kogu see kupatus, pisike ATV mootor (ca 180cc, kütuseks bensiin) tagumiku all popsumas, sõidab juhtkangi liigutades ise sobivasse kohta. Seda agregaati veavad edasi ATV rattad, alusraam on u-kujulisest rauast kokku keevitatud. «Juhtkang liigub edasi-tagasi ning ratas siis liigub vastavalt paremale-vaskule. Piduriks on jalapidur,» selgitas Lina. «Sel on variaatorkäigukast nagu motorolleril. Mootor on peale pandud tagurpidi ehk tagurpidikäiguga liigud edaspidi ja vastupidi.»
Külgedelt vaipkattega kaetud iseliikuva diivani kiirus võib küündida 45 kilomeetrini tunnis. Maanteel suuri vahemaid läbida pole loomulikult selle asja eesmärk. Pigem ikka «grill ja chill»: diivan päikesepaistelise ilmaga kuurist välja, lapsed-sõbrad-pereliikmed plüüskattega mugavatele istmetele istuma ja koduhoovis, liha grillil särisemas, limonaad joogitopsihoidjas, muusika kõrvus, sobivasse kohta liikuda. Oma leiutisega on Lina käinud ka erinevatel üritustel, olgu selleks siis iseehitatud sõidukite killavoor või lillelaat. Iseliikuva diivani läbisõit võib heal juhul jääda paarikümne kilomeetri ringi, mitte rohkem.
Tõele au andes tunnistab Türi vallas autoremondiga tegelev Lina, et juba enne kuulsat kihlvedu pani ta mõtte vastavas suunas liikuma televiisorist nähtud iseliikuv tugitool. «Millegipärast see idee mind köitis. Liikuvat tooli kasutada on ju hea ja mugav, sest ise kõndima ei pea,» põhjendas ta. «Midagi keerulist endale iseliikuva diivani ehitamises minu hinnangul polnud. Meil kõigil on kodus diivan, ATV pole ka kellelegi võõras, kuid kui need kaks asja kokku panna, on tulemus midagi väga erilist. Just nagu limusiin, algselt tavaline auto, kuid kui sellele kerejupp vahele panna, on tulem juba eksootilisem.»
Igal juhul laagerdus see idee enne teostuseni jõudmist paar aastat vaid mehe peas. Kui sobiv aeg käes, kihlvedu sõlmitud, võttis Lina ehitamise aga palju suuremalt ette ja tulemus on muljetavaldav. Nähtud iseliikuvast tugitoolist sai midagi sootuks uhkemat.
Ehitamiseks kulutas meister kaks nädalvahetust ehk neli päeva. Algselt polnud diivanil söegrilli ega suurt päikesevarju. «Grill on liikuv seetõttu, et muidu oleks asi liiga lihtne olnud,» naeris Lina. «Mulle meeldib üllatada. Eks ka signaal on seetõttu selline (meenutab häälekuselt parajat laevapasunat – toim).»
Miks aga laulumees Erich Kriegeril diivanil esinemata jäi? «Paar nädalat pärast diivani valmimist oli meil Türil üks üritus ja Krieger esines samal ajal Säreveres. Täielik kokkusattumus!» meenutas ta. «Keegi lauljale ka helistas, Erich Krieger oli nõus isegi tulema, kuid teostuseni see millegipärast ei jõudnud.»
ÜLESKUTSE
Kui tead Järvamaal meistrimeest, kelle valduses on mõni vahva isetehtud sõiduk, taastatud uunikum või ümberehitatud igapäevamasin, anna meile teada (kuido@jt.ee, Järva Teataja Facebooki lehele või telefonil 38 49 237). Pole vahet, kas tehnika liigub kahel või neljal rattal või on sel rataste asemel hoopis lindid või midagi veel huvitavamat.