Ajalooliste fotode võttepaigad vajavad kaardistamist

Anne Põder
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tuvastamata hoone MKA fotokogus.
Tuvastamata hoone MKA fotokogus. Foto: ajapaik.ee

Kõigil huvilistel on nüüdsest võimalik ajapaik.ee ühisloomeplatvormil aidata kaardile märkida ka muinsuskaitseameti fotokogu pilte, et need oleksid täpse asukoha järgi leitavad nagu üle 40000 peamiselt Eesti muuseumidest pärineva ajaloolise pildi, mis Ajapaiga kasutajad siiani on ära kaardistanud.

Ajapaik on ühisloomeplatvorm, mis koondab endas fotokogusid erinevatest andmebaasidest ja lisaks vanadele fotodele muuseumide infosüsteemist (MUIS), rahvusraamatukogu digiarhiivist ja E-teadusraamatukogust ETERA on nüüd Ajapaiga lehel üleval ka muinsuskaitseameti fotokogust pärit piltidega albumid tuvastamata hoonetest, Tallinna vaadetest ja monumentidest ja Veljo Ranniku Tartu vaadetest.

 „Pildistamine ehk fotograafiline dokumenteerimine on muinsuskaitse töös möödapääsmatult vajalik ning pildimaterjal väga oluline allikmaterjal. Muinsuskaitseametil on suur fotokogu, kuid lisaks kasutatakse näiteks muinsuskaitseliste eritingimuste koostamisel alati ka teistest allikatest pärit fotosid,“ kommenteeris Ajapaiga kasulikkust muinsuskaitseameti ehitismälestiste peainspektor Triin Talk.

 Alates maikuust on võimalik Ajapaika lisada isiklike fotokogude pilte ja kõik huvilised on oodatud ajaloolisi ülesvõtteid jagama, kaardile märkima ja üle pildistama.

 „Selleks et pildid jõuaks Ajapaika kaardistamiseks, on need vaja esmalt Ajapaiga kuraatoris kogudest välja otsida ja Ajapaika saata, alles seejärel on võimalik pilte kaardile märkima hakata. Kureerimine on niisiis esimene ülesanne, milles kõik on oodatud kaasa lööma ning pärast piltide kaardile märkimist saab Ajapaika vana pildi kõrvale laadida ka sama koha kaasaegse ülepildistuse ehk refoto, nii et tekib enne ja nüüd võrdlusmaterjal selle kohta, kuidas meie keskkond on aja jooksul muutunud,“ lisas Ajapaiga projekti eestvedaja Vahur Puik. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles