Ettearvamatud loomad jagavad inimestele matse

Kogutud rahaga abistatakse neid raskustes talunikke, kelle piimakarjas on vähem kui 40 lehma. Nende seast teeb valiku taluliit. Foto: Urmas Luik / Postimees

Mitme maakonnas juhtunud ja raske kehavigastusega lõppenud tööõnnetuse taga on ettearvamatu käitumisega loomad. Nagu ütleb kogenud põllumees Arvo Kuutok, tuleb olla väga ettenägelik.

Aasta esimese kuue kuuga registreeriti Järvamaal 102 õnnetusjuhtumit tööl, millest 90 kvalifitseerus tööõnnetuseks ning ülejäänusid kas veel uuritakse või polnud tegu tööõnnetustega.

Tööinspektsiooni teabeosakonna juhataja Kristel Plangi ütles, et 90 tööõnnetustest 72 lõppes kerge ning 18 raske kehavigastusega. «Töösurmasid Järvamaal 2016. aastal õnneks juhtunud pole,» lisas ta.

Nagu allpool väljatoodud raskete tööõnnetuste kirjeldustest lugeda saab, võib ohtlikemaid ameteid leida põllumajandus- ja puidutööstusest. See aga ei tähenda, et mujal õnnetusi ei juhtuks. Vahel on tööõnnetuse põhjuseks inimese enda hooletus, teinekord lihtsalt õnnetu juhus.

Türi valla Takkasaare talu peremees Arvo Kuutok, tema pere ja töölised on talus tööd teha vihtunud juba 27 aastat. «Korra oli selline juhus, et loom libises lüpsiplatsil sedavõrd õnnetult, et vajus lüpsjale vastu varvast. Tulemuseks oli mõra varbas,» meenutas ta. «Juhtum fikseeriti ning püüti leida abinõu, et selliseid õnnetusi rohkem ette ei tuleks, aga mida sa loomaga ikka teed... See oli puhas juhus, libiseda võib ka märjal rohul.»

Kuutok oli seda meelt, et olgu siis põllumajanduses või mõnes muus valdkonnas, aga igale poole ronida ei maksa ja inimesel peab ka endal midagi kõrvade vahel olema. «Loomad on ju ettearvamatud, piisab sellest, kui mõni putukas teda hammustab ja looma käitumine muutub. Kõike küll ennetada ei saa, kuid põhiline on olla ettenägelik,» arvas ta.

Ka masinatega töötades on 2005. aasta põllumehe Arvo Kuutoki meelest põhiline «tihend juhiistme ja rooli vahel» ehk tehnikaga opereeriv inimene. Fakt on aga see, et kiirel hooajal ootamatult töölt kõrvale jääv inimene tekitab põllumehele vaid suurt muret. «Esiteks saab inimene viga, teiseks toob see kaasa kõvasti paberimäärimist ning, mis peamine, tööaeg läheb raisku,» märkis ta.

Töötukassa Järvamaa osakonna juhataja Eha Tasang on pannud tähele, et inimesed mõne töövaldkonna või konkreetse ameti võimalikku ohtlikkust endale just eriti ei teadvusta. Kõige suurem mõjufaktor on ikka palk ja töö meeldivus. «Kui isiklik kogemus puudub, siis arvatakse, et õnnetusi juhtub alati kellegi teisega,» lisas ta.

Kuigi alles hiljaaegu aitasid töötukassa Järvamaa osakonna inimesed tööõnnetuse tagajärjel invaliidiks jäänud inimese uuesti tööle, puutuvad nad oma igapäevatöös kokku pigem kutsehaigete kui mõne tööõnnetuse läbiteinud inimestega. «Kui inimese tervis on senist tööd tehes halvenenud, tuleks võimalusel vaadata mõnd kergemat tööotsa,» arutles ta. «Tervislik seisund ongi see, mis võib töötajat panna ohtudele mõtlema, näiteks kui on vaja töötada masinatega, aga reaktsioonid pole vanuse tõttu enam endised. Masin teeb oma tööd ning kui inimese tähelepanu hajub, võibki tagajärjeks olla vigastus.»

Eha Tasang tunnistas, et Järvamaa tööturul on nii miinuseid kui ka plusse. «Mõnes mõttes on hea, et näiteks erinevalt saartest, kus troonib hooajaline turism ja spaandus, pole Järvamaal üht kindlat valdkonda, milles meie inimesed hõivatud on,» sõnas ta. «Enamik maakonna töökohti on, vähemalt meeste puhul, seotud põllumajanduse, puidu- ja metallitööstusega. Naised on enim hõivatud müügitöö ja klienditeenindusega, kus tööõnnetustest ongi sagedasemad vast kutsehaigused.»

Tööinspektsioon kogub andmeid tööõnnetuste kohta, mis on juhtunud töölepingu alusel töötavate inimestega. Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval ajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal.

Selle aasta esimesel poolel registreeriti Eestis 2422 tööõnnetust, neist rohkem kui 470 lõppesid raske kehavigastusega ning 11 töötajat kaotas oma elu.

Tööõnnetuste põhjustena on inspektsioon tuvastanud, et töövahendid ei vasta ohutusnõuetele, töötaja väljaõpe on olnud puudulik või on ta rikkunud ohutusnõudeid. Korduvalt tulevad probleemina esile puudujäägid töötervishoiu ja tööohutuse juhtimises ehk töökeskkonna sisekontrolli korralduses.

Tööinspektsiooni peadirektori Maret Maripuu ütlust mööda saab väljatoodud numbreid vaadates nentida, et vähenenud on tööõnnetuste varjamine, kuid samas on suurenenud raskete ja surmaga lõppenud tööõnnetuste arv, mis näitab, et töökeskkonna ohutus pole jätkuvalt ettevõtetes prioriteet. «Tööl tervisekahjustus saada või elu kaotada pole pelk statistika. Iga numbri taga peitub inimene oma pere ja lähedastega, keda see sündmus vähem või rohkem mõjutab. Seetõttu peame tegema kõik võimaliku, et need statistilised näitajad hakkaksid langema ja edaspidi oleks oluliselt vähem perekondi, kes tööõnnetuste tõttu on pidanud kannatama,» ütles ta.

Eelmisel aastal teatati tööinspektsioonile 4774 tööõnnetusest, neist 201 juhtus Järvamaal. Tegu oli suurima tööõnnetuste arvuga Järvamaal viimase viie aasta jooksul. Näiteks 2011. aastal juhtus Järvamaal vaid 114 tööõnnetust.

RASKED TÖÖÕNNETUSED JÄRVAMAAL

▸ Saepuruimuris tekkis ummistus. Töötaja avas töötaval spindlil katte ja käsi puutus vastu lõiketeri.

▸ Juurdelõikaja töötas juurdelõikuslaua taga käsilõikuriga ja lõikas lademest välja detaile. Tööprotsess oli järgmine: töötaja ladestas materjali ja lõikas jooniste järgi välja detaile. Materjali lademe peal olid lõikamise ajal spetsiaalsed juurdelõikuse raskusvahendid. Raskusvahendid kuuluvad juurdelõikuslaua abivahendite hulka, need on sangaga. Töötaja tõstis tööprotsessi käigus raskusvahendit, kuid see libises tal käest ning kukkus varbale.

▸ Laudas mööda vahekäiku minnes tööd tegema töötaja libastus ja kukkus.

▸ Töötaja tööülesandeks oli puurpingil detailide üle hõõristamine. Detaili ava üle hõõristades keris tööriist (hõõrits) kinda hõõritsa vahele, mille tulemusel töötaja käsi jäi pöörleva tööriista (hõõritsa) vahele kinni ning sõrm sai tugevalt kannatada.

▸ Töötaja töötas farmis lehmade lüpsmisel. antud farmis on karussell lüpsiplats, töötaja asub põrandapinnal loomade taga ning loomad on ringikujulisel platsil. Lehmale lüpsimasinat alla pannes lõi loom ootamatult tagumise jalaga töötajale vastu nägu.

▸ Töölauale paigaldatud detail vajus laual olevasse vahesse ja murdis laua konstruktsiooni lahti. Detail kukkus töötaja poole paisates töötaja maha. Kukkumise hetkel sai muljuda töötaja vasak jalg.

▸ Farmi õuel traktorist välja astudes libastus ja väänas hüppeliigest.

▸ Õnnetuse hetkel töötaja saagis palki ja hakkas saagimisel tekkinud pindu eemaldama ja selle tegevuse käigus pani liikuma saeraami kelgu.

▸ Lehma ootamatust liigutusest peaga löök parema käe pöidla piirkonda.

▸ Jahutusseadmete hooldustehnik teostas piimajahuti hooldustöid farmis. Pesumasina pesuainepumpade hoolduse käigus lõikas ta pumpadelt küljest pesuaine voolikud ning asetas need põrandale. Masina küljes olev voolik jäi masina külge rippu. Uut detaili (U-voolik) paigaldades jäi pesumasina küljes olev voolik ette ning töötaja lükkas voolikut eemale. Selle käigus pritsis vooliku otsast imeväike piisk täpselt kannatanule nägemisprillide vahelt paremasse silma.

▸ Konteineri põhja oli kogunenud vett umbes 3 cm. Kuna konteineri kaal ei ole väga suur, otsustas ta konteineri veest tühjaks valada seda tagant servast kergitades, nii et kerkis maapinnast üles ka konteineri alusraam. Mingil põhjusel avanes kallurmehhanismi lukustus ning raam kukkus vastu maapinda tagasi. Õnnetuseks jäi töötaja jalg raami tõstekarpe ühendava ribaraua ja maapinna vahele. Ribaraud tabas jalga ülevalpool turvanina, täpselt suure varba ja labajalga ühendava liigese kohal.

▸ Töötaja viibis kliendi objektil koos 4 teise töölisega. Tööks oli puu langetamine, tükeldamine ja auto järelkärusse ladumine. Auto jäi suure koorma all pehmele pinnasele kinni ja töölised läksid appi autot lükkama. Tööõnnetuses osalenud töölisele anti teise töötaja poolt käsk autost eemale hoida ja mitte lükata, lastes meesterahvastel seda teha. Töötaja ei allunud soovitusele ning lükkas ikkagi autot ning libastus ja jäi täiskoormaga liikuva auto järelkäru alla. Sealt tuli ta iseseisvalt välja ja kurtis valu ning palus ennast koju viia. Teiste töötajate pakutud arstiabist (kiirabi kutsumisest või arsti juurde viimisest) töötaja keeldus. Kodus olles töötaja seisund halvenes ning perekonnaliige kutsus talle 14.30 kiirabi.

▸ Töötaja astus 30 cm kõrguse töölaua pealt maha ja väänas hüppeliigest.

▸ Lüpsiplatsile tuli noor lüpsmatulnud mullikas. Töötaja puhastas kõigepealt looma udarat puhastuslapiga. Töötaja selgituse kohaselt asus ta udarat puhastama aeglaselt-ettevaatlikult, kuna esmakordsel lüpsil on loomad kartlikud. Loom oli udara puhastamise ajal rahulik. Kui töötaja hakkas lüpsimasinat loomale alla panema, lõi loom ootamatult jalaga töötajat.

▸ Toimus silovedu mööda sõiduteed. Sõidutee on Laaneotsa külas kurviline. Kurve läbides kaldus käru liiga teeserva, paiskas traktori külili ja juht kukkus traktori külje uksest välja.

▸ Klienditeenindaja magas mängusaalis istuvas asendis jalg üle põlve (teenindus­tsooni tugitoolis) tund aega. Ajavahemikul 15.45–16.45 ta ei vahetanud oma asendit kordagi. Kliendi sisenemisel (uksekella signaali kuuldes) äkitselt ärkas ja kiiresti püsti tõustes väänas hüppeliigest.

(Tekst on esitatud muutmata kujul - toim)

Allikas: tööinspektsioon