Tao rauda, kuni see tuline on

Merit Männi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Andrus Kopliste/JÄRVA TEATAJA/SCANPIX

«Kui sirgusin veidi, siis arvas mu taat, et sepp sellest poisist ehk kuidagi saab. Nii meistriga ääsi ees kokku lõin käed ja algas mu esmane töömehepäev, oo-oo-oo, see oli nii.

Jaa-jaa-jah, kõll! Ees sädemeist põlenud põll, jaa-jaa-jaa, oi-oi-oi! Minust õpipoiss sai,» kõlab omal ajal Ülo Hallingu kirjutatud ja Arved Haugi viisistatud laul «Sepa jutustus», mida Eesti raadio meeskvarteti esituses raadiost söögi alla ja peale kuulata sai. Oleks keegi toona ka edetabelisaadet teinud, trooninuks lugu nädalaid kui mitte kuid edetabeli esimesel positsioonil. Laul räägib sellestki, et sepasellil tuleb muuhulgas rauad teha kirbule ning ka saatanale endale.

Paides Wabalinna maja hoovil tegutsevas sepikojas toimetavad Tarmo Põldrool (pildil) pole tellitud tööde nimekirjas ette näidata rida: kirp, rauad, 6 tk, samuti pole ta vanakuradile pidanud uusi tantsutaldu taguma. Kuulsa lauluga on noorel mehel ühist niipalju, et sepa õpipoisiks ehk selliks võib ta end nimetada küll, päris sepa tiitlini on veel palju minna. See on väärikas amet ja oskusi tuleb omandada aastaid, tegelikult lausa aastakümneid.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles