Sumedatel augustiõhtutel, kui ilm on veel soe, kuid ööd juba piisavalt pimedad, kerkivad kinoekraanid põnevatesse kohtadesse Kõrvemaal.
Filmiõhtud viivad rappa
17. august 2016, 13:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
19.-27. augustini vältava festivali eripäraks on paigatundlik kino – kõik filmid ja kogu lisaprogramm moodustavad toimumiskohaga lahutamatu terviku.
Kose, Anija, Aegviidu ja Albu valda haarava festivali idee autor Indrek Leht ütles, et väiksemas mahus kolm aastat toimunud filmiõhtud pakuvad seekord lisaks kinole mitmekesist programmi. Publikut ootavad teemakohased matkad ja töötoad, kunstielamused ja põnevad esinejad.
Festivali kohtade ja filmide valik lähtub Kõrvemaast, mis tähendab väheasustatud metsarikast ala. Ekraan pannakse üles metsikutesse paikadesse, sh Kakerdaja raba servale, Paukjärve äärde ja Nõmbra kunagise karjamõisa aladele. Metsa ja looduses ellujäämise teemaga on seotud ka filmid, mille hulgast võib välja tuua Amazonase vihmametsas toimuva lõunaameeriklaste loo „Mao embus“, tuhandete aastate tagust Euroopat näitava Prantsuse filmi „Aastaajad“ ning looduse ja tehnoloogilise progressi põrkumisest jutustava „Koyaanisqatsi“.
Filmide lisaprogramm sisaldab looduses ellujäämise koolitust ehk õpetust ratsionaalselt käitumisest ja kättesaadavast vajalikku valmistamisest. Šamaaniteemalise filmi juhatab sisse Eesti üks paremaid asjatundjaid sel alal, folklorist Mikk Sarv. Korjatakse metsikuid taimi ning õpitakse neist segama salve ja mikstuure, tutvustatakse Põhjala rahvaste eluolu. Pärast filmi saab RMK aladele telkima jääda või ööbida iidsel moel Põhjala onnides.
Filmiõhtute kontseptsioon tugineb ka sellele, et kuigi laiemalt teatakse Kõrvemaad parima talispordi sihtkohana Põhja-Eestis, on seal avastada hulk varjatumaid kihte kultuurist ja ajaloost. Näiteks juhib Eesti Jalgrattamuuseumi juht Valdo Praust rattaretke mööda keskaegseid maanteid Kehra raudteejaamast Nõmbra karjamõisani. Paukjärve kaldal jutustab kunstnik Madli Luuk haruldase muusikalise liivamaaliga loo Koitjärve kadunud külast ja Tammsaare loomingu ehedatest maastikest. Samuti saab teha ekskursiooni Eesti kõige tähtsamas tuumavarjendis, mis rajati Kosele, et valitsuse liikmed pääseksid pakku linnast piisavalt kaugele, kuid samas piisavalt kiiresti. „Seesama läbinägelik kaalutlus võiks juhtida ka Kõrvemaa Filmiõhtute publikut – saab nautida täiesti teistsugust miljööd sõidule palju aega kulutamata,“ iseloomustas Leht festivali toimumispaika.
Programm sobib ka lastele ja on osalt just neile mõeldudki, näiteks liivamaali katsetamine kunstniku juhendamisel ja lasteprogramm Nõmbra Põhjala onnides. Puhvetiks on Metsarestorani kohalikud tooted ja otse loodusest pärinev toidukraam.
Kuna päevaprogrammi kohad on piiratud, on soovitatav piletid ette osta.
Programmi näed siit