Liiklusseaduse eelnõu, millega suureneks jalakäijate ja sõitjate liiklusohutus, paraneks liikluskultuur ja väheneks liikluseeskirjade mitmeti mõistetavus läks kooskõlastusringile.
Liiklemine muutub ohutumaks
18. august 2016, 12:57
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Majandus– ja taristuminister Kristen Michal võttis muudatused ja nende tegemise põhjused kokku nii: «Oleme Eestis seadnud eesmärgi kümne aastaga vähendada liikluses hukkunute ja vigastatute hulka vähemalt poole võrra. See ei juhtu iseenesest. Uue seadusega saavad eeskirjad selgemaks, suureneb ohutus ja vähendame taas paberimajandust. Näiteks tuleb jalgratturitele nõue vähendada kiirust sõidutee ületamisel. Taolise mitmeti mõistetavusega on seni toimunud palju liiklusohtlikke olukordi ja ka õnnetusi. Uus seadus vähendab ka invaparkimiskohtade väärkasutamist, neid tohib kasutada liikumispuudega inimese transpordiks, mitte põhjendusega, et minnakse kellelegi, keda kaasas pole, asju ostma. Kaob vahtralehe kasutamise kohustuslikkus, mis paranenud sõidukoolitustega ei täida enam teistele juhtidele hoiatavat eesmärki. Juhi soovi korral endast kui alustavast juhist märku anda, võib vahtralehe autole riputada. Küllap pakub huvi ka võimalus läbi Maanteeameti e-teeninduse endale autot ostes valida teatud seeriast meelepärane registreerimisnumber.»
Ohutuse tõstmiseks tuuakse liikluseeskirjas selgemalt välja nõue, et ülekäigurajale sõites või ülekäigul peab jalgrattur või tasakaaluliikuri juht sõitma jalakäija tavakiirusega. Varasemalt tekkis olukordi, kus jalgrattur, nähes lähenevat autot, lisas kiirust sõidutee ületamiseks. See sundis autojuhte äkkpidurdusteks või möödapõigetele, mis pani ohtu nii ratturid kui ka autojuhid. Kiiruse alandamisega on kõikidel juhtidel rohkem aega ja võimalusi veenduda oma manöövrite ohutuses.
Samuti muutub eeskirjades selgemaks autojuhtidel ühissõiduki raja kasutamine parempöördeks. Varasem sõnastus jättis võimaluse parempöörde tegemiseks tavareast üle bussiraja, kuid muudatuste kohaselt tohib sellises olukorras parempöörde teha vaid ühissõidukirajalt. Kehtima jääb nõue, et bussirajale tohib minna vaid vahetult enne pöörde tegemist.
Täpsustused tehakse ka erinevate sõiduvahendite liikluseeskirjadesse, et vältida mitmeti mõistetavust. Jalgratta ja pisimopeediga võib sõita ainult jalgrattarajal, jalgrattateel või sõidutee paremas ääres. Tasakaaluliikur läheb Euroopa eeskirjade kohaselt liikumise abivahendi alla, mistõttu tohib sellega sõita ainult kõnniteel, jalg- ja jalgrattateel. Kolme- ja neljarattalise mopeediga tohib sõita ainult sõiduteel, mis tähendab, et neljarattalised mopeedautod jalgrattateel sõita enam ei tohi.
Kaob ära ka algaja juhi tunnusmärgi niinimetatud «rohelise vahtralehe» kasutamise nõue. Enam ei kohustu autojuhid kasutama kaks aastat pärast esmaste juhilubade saamist algaja juhi tunnust. Soovi korral alustavast juhist märku anda, jääb siiski vahtralehe kasutamine võimalikuks. Koolituste kvaliteedi paranemise tulemusena ei nähta algaja juhi tunnusmärgil teisi juhte hoiatavat eesmärki. Algajale juhile kehtiv kiiruspiirang sõita 110 km/h kiirusega alas sõita 90 km/h säilib.
Täpsustatakse ka liikumispuudega või pimeda inimese transportimiseks parkimiskaardi kasutamise korda, millega püütakse vähendada invaparkimiskaardi väärkasutamist. Seaduse uus sõnastus lubab parkimiskohta ja -kaarti kasutada ainult vahetult liikumispuudega inimese transportimiseks. Sellega välistatakse võimalused tõlgendamiseks, et autojuht läheb liikumispuudega või pimedale inimesele näiteks toitu või ravimeid ostma, mida tihti on invaparkimiskohtade hõivamisel põhjenduseks toodud.
Ettepanekute kohaselt võimaldatakse edaspidi valida omanikul sõiduki registreerimisnumbri kombinatsioon. Maanteeameti e-teeninduse kaudu on sõiduki omanikul võimalus tasuta valida Maanteeametis olemasolevate registreerimismärkide seeria hulgast meelepärase kombinatsiooniga numbrimärk ning tellida see sobivasse liiklusregistri büroosse.
Eelnõu muudatustega soovitakse vähendada paberimajandust, loobudes mootorsõidukijuhi juhendaja või õpetaja tunnistuse paberil väljastamisest. Edaspidi tõendataks juhendamise või õpetamise õigust liiklusregistri andmete alusel, mistõttu puudub vajadus füüsilise tunnistuse väljastamiseks ja kaasaskandmiseks.