Karpkalapüüdjad peavad järve äärest lahkuma tühjade kätega

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vello Pille (vasakult), Andres Odras ja Riho Alp kolme päeva jooksul ühtegi karpkala välja ei tõmmanud, kuid said nautida loodust ja üksteise seltskonda.
Vello Pille (vasakult), Andres Odras ja Riho Alp kolme päeva jooksul ühtegi karpkala välja ei tõmmanud, kuid said nautida loodust ja üksteise seltskonda. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Kalamehed okupeerisid kolmeks ööpäevaks Tarbja järve ühe kalda, et võtta mõõtu karpkalapüügis. Reede lõunal seisis järve Tallinna-poolsel parkimisplatsil ebatavaliselt palju autosid. Järve kaldad tundusid esmapilgul olevat inimtühjad, kõrv ei suutnud tabada muid helisid peale puulehtede sahina.

Siiski reetis selle, mis järve ääres juhtuma hakkab, Eesti karpkalapüüdjate seltsi puude külge kinnitatud kollane logo. Parempoolsel kaldal tulid kõrkjate tagant nähtavale nummerdatult reas seisvad rohelised telgid. Seitsmendast püügisektorist leidsime fotograafiga lõpuks kolm kalameest: Viljandist pärit Riho Alpi ja Vello Pille ning tartlase Andres Odrase.

Uurisime, kuidas näkkab. Selgus, et tosina võistkonna peale olid nad viimase ööpäeva jooksul kätte saanud ühe karpkala: ühel lätlaste võistkonnal oli näkanud 7,2kilogrammine isend. Kaks ööpäeva võistlusaega oli siiski veel ees, mistõttu avaldasid mehed lootust, et ehk näkkab ka neil.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles