1966. aasta 9. juuli õhtupoolik. Läbi Türi linna venib pea kilomeetri pikkune auto- ja inimkolonn keskväljakult Särevere poole. Sõjaväelased, pioneerid, sõjaveteranid, toonase nomenklatuuri esindajad. Kantakse pärgi, lillekimpe. Eriskummaliseks muudavad rongkäigu 25 GAZ-53 veoautot, mille langetatud portedega kastid on kaetud punase kangaga. Iga masina koormaks on kaks punasesse riidesse mähitud sarka – kokku 50 puusärki. Inimrivi peatub linna piiril. Sinna, paarikümne meetri kaugusele teest, kohta, mida järgnevate kõnede käigus nimetatakse «1941. aasta Türi kaitselahingute palavaima heitluse kohaks», on kaevatud hiigelhaud. Kell 17.45 avab Türi Linna TSN Täitevkomitee esimees Arni Metsjõe leinamiitingu: see on Türi lähistel 1941. aasta sõjasuvel langenud punasõdurite ümbermatmine, kelle säilmed on välja kaevatud Türi ümbrusest – Kõrgessaarest, Mäekülast ja mujalt. EKP Paide Rajoonikomitee ja Paide Rajooni Töörahva Saadikute Nõukogu häälekandja Võitlev Sõna kirjutab: «Ühishauda sängitati 1941. a. juulikuus Türi kaitselahingutes langenud võitlejate põrmud.» Leht kirjutasbveel sedagi, et «… 25 aastat tagasi peeti Türi lähistel sissetungivate fašistlike hordide vastu üle nädala ägedaid lahinguid, ühed ägedamad Suure Isamaasõja alguses ja noore Nõukogude Eesti territooriumil üldse. Kõrvuti Nõukogude armee regulaarvägedega astusid siin lahinguisse Läti ja Eesti hävituspataljonide võitlejad.» Needsamad «kaitselahingutes osalejad» suutsid eelnevalt ja taganedes põletada ja hävitada Türil ja ümbruskonna külades arvukalt elu- ja tootmishooneid, mõrvata kohalikke elanikke. Eriti jõhkrad olid läti punased (Punaarmee 8. armee 10. laskurkorpuse alluvusse viidud Läti hävituspataljon): 50st Karjaküla talust ja saunast põletasid nad maha 23 majapidamise hooned.
1966. aasta 9. juuli õhtupoolik. Läbi Türi linna venib pea kilomeetri pikkune auto- ja inimkolonn keskväljakult Särevere poole. Sõjaväelased, pioneerid, sõjaveteranid, toonase nomenklatuuri esindajad. Kantakse pärgi, lillekimpe. Eriskummaliseks muudavad rongkäigu 25 GAZ-53 veoautot, mille langetatud portedega kastid on kaetud punase kangaga. Iga masina koormaks on kaks punasesse riidesse mähitud sarka – kokku 50 puusärki. Inimrivi peatub linna piiril. Sinna, paarikümne meetri kaugusele teest, kohta, mida järgnevate kõnede käigus nimetatakse «1941. aasta Türi kaitselahingute palavaima heitluse kohaks», on kaevatud hiigelhaud. Kell 17.45 avab Türi Linna TSN Täitevkomitee esimees Arni Metsjõe leinamiitingu: see on Türi lähistel 1941. aasta sõjasuvel langenud punasõdurite ümbermatmine, kelle säilmed on välja kaevatud Türi ümbrusest – Kõrgessaarest, Mäekülast ja mujalt. EKP Paide Rajoonikomitee ja Paide Rajooni Töörahva Saadikute Nõukogu häälekandja Võitlev Sõna kirjutab: «Ühishauda sängitati 1941. a. juulikuus Türi kaitselahingutes langenud võitlejate põrmud.» Leht kirjutasbveel sedagi, et «… 25 aastat tagasi peeti Türi lähistel sissetungivate fašistlike hordide vastu üle nädala ägedaid lahinguid, ühed ägedamad Suure Isamaasõja alguses ja noore Nõukogude Eesti territooriumil üldse. Kõrvuti Nõukogude armee regulaarvägedega astusid siin lahinguisse Läti ja Eesti hävituspataljonide võitlejad.» Needsamad «kaitselahingutes osalejad» suutsid eelnevalt ja taganedes põletada ja hävitada Türil ja ümbruskonna külades arvukalt elu- ja tootmishooneid, mõrvata kohalikke elanikke. Eriti jõhkrad olid läti punased (Punaarmee 8. armee 10. laskurkorpuse alluvusse viidud Läti hävituspataljon): 50st Karjaküla talust ja saunast põletasid nad maha 23 majapidamise hooned. Foto: Kaarel Aluoja erakogu
Kommentaarid
Copy