Uuringutest on selgunud, et piima peaaegu 100 000 ühendi seas leidub hulganisti selliseid toitaineid, mida teistes toiduainetes ei ole, on vähe või mille omandamine muust, eriti taimsest toidust on oluliselt raskem.
Maaülikooli teadlane: piima on taimse toiduga väga raske asendada
29. september 2016, 13:07
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi söötmise osakonna vanemteaduri Merike Henno sõnul on lehmapiim toitainetihe nutikas toit, mille asendamine teiste toiduainetega on küllaltki keeruline.
Henno selgitusel on viimaste aastakümnete jooksul analüüsitud väga põhjalikult piima koostisosade sisaldust ning on leitud, et piima ligi 100 000 ühendi seas leidub hulganisti selliseid toitaineid, mida teistes toiduainetes ei ole, on vähe või mille omandamine muust, eriti taimsest toidust on oluliselt raskem.
„Loodus on andnud piimale just sellise koostise, et sellest saab paljusid organismi normaalseks toimimiseks vajalikke toitaineid, sh mineraalaineid ja mikroelemente. Toitained, mille päevasest soovituslikust tarbimisest võivad piim ja piimatooted katta üle 20%, on järgmised: valk, kaltsium, fosfor, magneesium, kaalium, tsink, jood, vitamiinid A ja K ning mitu B-grupi vitamiini,"lausus Henno. "Peale selle on organismil piima komponentide koosmõju tõttu ka kõike head ja vajalikku väga lihtne omandada.“
Näiteks imendub Henno ütlust mööda piima või piimatoodete kaudu saadav kaltsium fosfori, magneesiumi, vitamiinide, valkude ja rasvhapete koosmõju tõttu oluliselt paremini kui toidulisandina manustatav kaltsium. „Piima suur toitainetihedus tähendab seda, et piima ja piimatoodete kasutamine toodete või roogade koostisosana suurendab märkimisväärselt toidu toiteväärtust,“ lisas ta.
Henno sõnul seisneb piima suur väärtus ka selles, et lisaks toitelistele põhiomadustele vähendab piima tarbimine mitme haiguse riski.
„Teadusuuringud on näidanud piima ja piimatoodete tarbimise positiivset mõju luude tervisele ja vererõhule ning teist tüüpi diabeedi ja südame-veresoonkonnahaiguste riski vähendamisel," ütles ta. "Piima kõrget toiteväärtust ja head mõju tervisele on juba aastatuhandeid tunnustanud ka kaugemad kultuurid. Näiteks islami meditsiin soovitas juua piima, et pühkida ära kuumus südamest, tugevdada selga, saada juurde mõistust ja arukust, parandada nägemist ja vähendada hajameelsust.“
Kuigi enamikku piimas leiduvaid komponente on võimalik asendada, on see Henno meelest paljudele tarbijatele üle jõu käiv ettevõtmine.
„Erinevad taimsed „piimajoogid“ ning selle kõrvale ilmtingimata käivad toidulisandid ja muud preparaadid on märkimisväärselt kallimad kui soovituslikus koguses piima (400-800 ml) või juustu (60–120 g) tarbimine," selgitas Henno. "Lisaks on toitainete proportsioonide arvutamine väga keeruline ettevõtmine, mida ei tohiks teha ilma väljaõppe saanud toitumisnõustajata. Segatoiduline olla on kindlasti palju muretum ja soodsam.“